Kuslap sündis ümberasujate peres Oudovas ja jõudis sõja ajal Tartumaale. Kutsekoolis kompleksbrigaadide brigadiriks õppides sattus ta koori, tõusis sealt solistiks ja võitis rajooni isetegevusvõistluse. Seejärel kutsuti ta Tõrva kultuurimaja juhtima. Seal kuulis teda helilooja Juhan Simm, kes soovitas noormehel Tartu muusikakooli katsetele minna. Alma Kurtna klassi pääsemine ei tähendanud hõlpsat algust: muusikaline eelharidus ja klaverioskus puudusid ning senine suur laulmiskoormus oli häält kulutanud.

Muusikakoolist läks ta edasi Tallinna konservatooriumi. 1964. aastal liitus Kuslap konservatooriumi tudengina Estonia kooriga ja juba poole aasta pärast tulid esimesed solistirollid. Konservatooriumi lõpetas ta 1968. aastal peaosaga Valgre ja Raudmäe muusikalis „Muinaslugu muusikas“. Järgmisel aastal tabas lauljat näo kolmiknärvi põletik ning talle öeldi, et laulutee võib olla läbi. Haiglakuudel õppis ta pastor Friesneri osa Tubina ooperis „Barbara von Tisenhusen“, harjutades seda poolihääli; tervis taastus ja ta naasis lavale.

Estonias kujunes Kuslapist bariton, kelle rollid ulatusid koomilisest Malatestast Mozarti Don Giovanni ja Tambergi Cyranoni. Eriti hinnati teda operetis. Abrahámi „Savoy ball“ sai 1982. aastal nii menukaks, et Estonia saal ei suutnud publikut mahutada ja lavastus viidi ka Linnahalli. Ligi saja muusikateatrirolli kõrval ei olnud kergem muusika talle kõrvalepõige, vaid teine täisväärtuslik lava.

1968. aastal võitis Kuslap nii Eesti estraadilauljate võistluse kui ka Sotši rahvusvahelise noorsoolaulude festivali; 1971. aastal sai ta Kuldse Orfeuse võistlusel eriauhinna. Ta oli Arne Oidi, Uno Naissoo, Valter Ojakääru, Gennadi Podelski ja Hans Hindpere laulude esmaesitajaid ning salvestas Eesti Raadios ligi 300 helitööd. Kuslap ise on selle žanridevahelise valiku kokku võtnud lihtsalt: „Olen kergemasse žanri suhtunud täie tõsidusega.“ Aastatel 1974–1979 õpetas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis; tema õpilaste hulka kuulusid Vaike Kiik ja Tiit Aruvee. Eri koosseisudega esines ta paljudes Euroopa riikides, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Sri Lankal.

Estonia solistina töötas ta 2010. aastani, kuid lavalt ta ei kadunud. Ta jätkas kontsertide ja sõnalavastustega ning esitas luulet ja teatrimälestusi. Veel 2026. aasta aprillis rääkis ta Nõmme Vanameeste Klubis oma lavakaaslastest ja laulis kohtumisel seitse või kaheksa tuntud laulu — peaaegu kuus aastakümmet pärast esimesi suuri võite.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga31 allikatKontrollitud 19.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada