Heli Lääts kasvas Saaremaal Sauvere külas, kus tema ema Julia oli kooliõpetaja ning isa Vladimir tegi Kuressaares tisleritööd. Peres oli kolm last, Heli neist noorim ja ainus tüdruk. 1941. aastal, saksa okupatsiooni ajal, lasti ema koos teiste külaelanikega maha — kättemaksuks ühe saksa ohvitseri tapmise eest. Üheksa-aastane tüdruk jäi tädi Anna kasvatada ja sõja-aastatel jõudis ta vahetada neli kooli.

Lauljaks ei kavatsenud ta hakata. Plaan oli minna Tartu ülikooli kehakultuuri õppima. 1950. aastal sõitis Joosep Aaviku juhatatud segakoor Tallinna üldlaulupeole ja seal juhtis Aavik laulja Aleksander Arderi tähelepanu tema häälele. Arder soovitas tal lauluõpinguid alustada. Muusikakooli lõpetas Heli 1955. aastal, konservatooriumi viis aastat hiljem Tiit Kuusiku laulukursusel — ja sai esimese eesti lauljana korraga nii estraadi- kui ka kammerlaulja kvalifikatsiooni.

1958. aastal võitis ta üleliidulisel estraadiartistide konkursil esimese eesti lauljatarina laureaaditiitli. Samal aastal abiellus ta Kadrinas dirigendi ja pianisti Peeter Sauliga, keda ta oli tundnud kaks aastat. Abielu kestis 56 aastat, Sauli surmani 2014. aastal, ja nad olid ühtlasi tööpaar: Saul juhatas aastakümneid Eesti Raadio estraadiorkestrit, seadis talle laule ja saatis teda kontsertidel. Peres kasvas kaks poega, Kaarel ja Indrek.

Nõukogude ajal jõudis Eurovisioon otse vaid Põhja-Eestisse, kus püüti kinni Soome televisioon. Ülejäänud maa kuulis võidulaule Heli Läätse häälega: Saul seadis viisi orkestrile, Heldur Karmo kirjutas eestikeelse teksti ja värske eurohitt jõudis raadio kaudu kuulajani. Nii sündisid laulud „Hüpiknukk“ ja „Tänav, pink ja puu“ — viimane neist Monaco 1971. aasta võidulaulu eestikeelne kuju, mis jäi tema kõige armastatumate laulude hulka.

Filharmoonia solistina laulis ta kolm aastakümmet, 1957–1987, ja tunnustust jagus: 1970. aastal sai ta teenelise kunstniku ja 1976. aastal rahvakunstniku nimetuse, 2004. aastal Valgetähe teenetemärgi ning 2016. aastal Kuldse Plaadi elutööauhinna. Laval oli ta kokku 55 aastat. Lõpu tegi puusaoperatsioon — narkoosist väljudes oli hääl kadunud ja Lääts otsustas, et enda uuesti vormi ajamine oleks suurem töö kui omal ajal muusikakooli lõpetamine. Ta ei kahetsenud seda otsust. „Mõttes laulan, aga kui suu lahti teen, panen kohe kinni,“ ütles ta hiljem. Heli Lääts suri 16. veebruaril 2018, 85-aastasena. Kaks aastat hiljem avati Sauvere külaplatsil pink, mis laulab lähenejale tema laule ja jutustab tema eluloo.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abigaKontrollitud 08.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada