Viljandi poiss lõpetas 1959. aastal Viljandi I Keskkooli ja astus korraga kahte kooli: Tallinna Pedagoogilisse Instituuti muusikapedagoogikat õppima ning ENSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudiosse laulu erialale. Suurele lavale jõudis ta esimest korda 10. mail 1960 Türi kultuurimajas, Eino Baskini estraadietenduses „Kuskil vist midagi põleb“ — poolteist kuud enne oma üheksateistkümnendat sünnipäeva, estraadistuudio värske diplom taskus.

Sealt läks ta estraadiansamblisse Laine, mille üks asutajaid ja kunstiline juht oli helilooja Gennadi Podelski. Laine solistina laulis Orumets 1960. aastast 1977. aastani — ja sõitis selle ajaga läbi peaaegu kogu Nõukogude Liidu ning idabloki sõbralikud maad. Tunnustust kogunes ka mujalt: 1966. aastal aukiri üleliidulisel lauluvõistlusel, 1976. aastal ENSV teenelise kunstniku nimetus ja 1978. aastal kolmas preemia üleliidulisel estraadilauljate konkursil.

1978. aastal pani ta kokku oma ansambli Erfia ja vedas seda kümme aastat. Kui Erfia 1988. aastal tegevuse lõpetas, jäi ta vabakutseliseks ja jätkas laulmist omal käel.

Laval oli ta suur ja avatud, väljaspool lava aga peaaegu kättesaamatu. Ajakirjandus on pidanud teda üheks Eesti lava mõistatuslikumaks tegelaseks: ta hoidis kõike enda teada, eriti oma hingeelu, ja oli äärmiselt tõrges intervjueeritav. Kui ta 1995. aastal autoõnnetusse sattus, ütles ta raadioreporterile vaid seda, et saab nüüd süüa ainult putru ja suppi. Dramaatiline lugu „Hüvasti, Maria“ kuulus tema tuntumate laulude hulka.

Rahvani jõudis ta siiski kergema kaubaga: laulud „Miniseelik“, „Rannapiiga“ ja „Kui kõnnib mannekeen“ tegid ta üle Eesti tuntuks. 1975. aastal andis kirjastus Eesti Raamat välja lauluvihiku „Laulab Vello Orumets“ — valiku tema repertuaarist, mida igaüks sai kodus kaasa laulda.

Vello Orumets suri 70-aastasena ööl vastu laupäeva, 26. mail 2012, Tartu Ülikooli Kliinikumis. Viis aastat hiljem ilmus Paavo Kanguri raamat „Estraadikuningas Vello Orumets“. 2021. aastal, tema 80. sünniaastapäevaks, viimistles helilooja Meelis Leis lõpuni loo „Tule äärde“: selle vokaal pärines 2002. aasta salvestuselt, mis oli omal ajal plaadilt kõrvale jäänud. 2026. aasta veebruaris kõlasid tema laulud kontserdisarjas „Vello Orumets 85“ Tallinna, Tartu ja Pärnu lavadel — laulsid Reet Linna, Birgit Sarrap, Uku Suviste ja teised.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abigaKontrollitud 06.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada