Reet Linna sündis 1. juunil 1944 Leningradis Eesti muusikute peres ja kasvas üles Tallinnas. Ta õppis filharmoonia estraadistuudios laulmist ning Tallinna Pedagoogilises Instituudis joonestamise, joonistamise ja tööõpetuse õpetajaks. Hiljem on ta end nimetanud muusikalise erihariduseta iseõppijaks ja „lihtsalt hea kõrvaga“ lauljaks. 1972. aastal oli ta juba Eesti NSV Riikliku Filharmoonia kutseline solist.

Linna aktiivsem lauljakarjäär algas vokaalansamblis MERL, kus tema kõrval laulsid Marju Kuut, Elle Kalmo ja Lagle Alpius. Nelja laulja eesnimede esitähtedest nime saanud ansambel tegutses aastatel 1971–1973 ning 2006. aastal tulid kolm neist korraks taas kokku. Seejärel viis Linna tee ansamblisse MIR ja duettideni Ivo Linnaga. Tagantjärele on ta selle muutuse sõnastanud lihtsalt: „Ühel hetkel tegin valiku televisiooni kasuks.“ Muusikast ta siiski ei võõrdunud.

Televisiooni jõudis Linna juba 1969. aastal muusikasaadete ja Eesti Telefilmi assistendina. 1973. aastast töötas ta muusika- ja meelelahutussaadete toimetaja ning saatejuhina. Eesti ja Soome ühissaade „Iltatähti“ pani ta esimest korda saatejuhina tõsiselt proovile: soome keele oli ta omandanud Tallinnas Soome televisiooni vaadates ja nüüd valiti ta Mikko Alatalo kõrvale. Aastakümnete jooksul järgnesid saated „Ring ümber“, „Levikaamera“, „Harku järve kantri“, „Hommiku TV“ ja „Ob-la-di, ob-la-da“. Kui Linna töö 1995. aastal otsa sai ja ta kaalus televisioonist lahkumist, viis just „Kuulus või kummaline“ tema saatejuhikarjääri uuele tasemele.

See ei tähendanud muusikast loobumist, vaid muusika vahendamist teisiti. Linna toimetas levimuusikasaateid, tõi artiste ekraanile ja sidus saatejuhitöö laulmisega. Aastatel 2000–2009 rändas saade „Laulge kaasa“ mööda Eestit ja Linna oli selle saatejuht ning solist. Alates 2011. aastast kestab tema pikim järjestikune saade „Prillitoos“.

Laulutekste on Linna kirjutanud üle 300. Neist peab ta ise kuulsaimaks Karavanile loodud laulu „Pärlipüüdja“, kuid kontsertidel laulab ta alati ka enda sõnadega lugu „Paljugi võiks öelda veel“, sest näeb, kuidas publik sellega kaasa läheb. Tema albumid „Ja sealt nad tulevad“ ja „Lillelapse tango“ ilmusid vastavalt 1997. ja 2009. aastal ning 2019. aastal lisandus kolmest plaadist koosnev Eesti Kullafondi kogumik.

Pikk töökaar ei ole jäänud pelgalt ajalooks. 2025. aasta intervjuus ütles Linna, et laulmine annab talle endiselt energiat ning novembriks oli tal juba esinemispakkumisi. 2026. aastal, pärast 57 aastat Eesti Televisioonis, pälvis ta EFTA auhinna panuse eest Eesti televaldkonda.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga37 allikatKontrollitud 15.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada