Jüri Vlassovi ja Mihkel Smeljanski koostöö ei alanud plaadifirma plaanist. Vlassov meenutas pärast sõbra surma, et nad tegid alates 1966. aastast koos nii bände kui ka teatrit; tema lihtne kokkuvõte oli: „ta oli ikka eluaegne sõber.“ Mõlemad kasvasid esinejaks Pärnu teatrimaailmas. Smeljanski alustas Endlas juba kümneaastasena, kui ta kutsuti 1960. aastal punapäist Borjat mängima. 1968. aastal sai temast lavatööline; aastatel 1970–1972 õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris, kuid jättis õpingud pooleli ja tuli Pärnusse tagasi. 1974. aastal võeti ta Endla näitlejaks ning püsikoosseisu jäi ta 1990. aastani. Tandemi hilisem lavaline ülemeelikus toetus seega tõelisele näitlejakogemusele, mitte üksnes peomuusikale.

1974. aastal sündinud kooslus kandis algul nime Hõbedased Kaksikud. Aasta hiljem tuli kolmandaks Vello Toomemets ning nimest sai Kuldne Trio. Vlassov meenutas, et just Toomemetsa viiul lisas kitarrile ja mandoliinile puuduva viisipilli. Kui Toomemets 1976. aastal Fixiga liitus, jäid Vlassov ja Smeljanski ikkagi ansambli püsivaks paariks; kolmas mees vahetus, nemad jäid. Toomemets tuli 1980. aastate keskel tagasi, kuid mängis samal ajal ka Fixis. Ühe Moskva kontserdi nimel sõitis ta pärast Fixi esinemist rongiga kusagilt Venemaa kaugest otsast kohale, et trio oleks õhtuks jälle päriselt kolmeliikmeline.

Teatraalsus ei tähendanud neil ainult laulude vahele puistatud nalju. Kostüüm, grimm, karakter ja oskus mängida täiesti tõsise näoga muutsid muusikalise numbri väikeseks lavastuseks. Smeljanski lahkus 1990. aastal Endla püsikoosseisust, et keskenduda muusikukarjäärile, kuid tuli hiljem teatrisse külalisena tagasi.

Kahe mehe nimi jõudis ka helikandjatele. 2003. aastal ilmus Kuldse Trio kaheteistkümne looga CD „Vene värk. Vlassov ja Smeljanski omas mahlas“. 2016. aasta juunis järgnes juba Vlassov & Smeljanski nime all kogumik „Kuld“. Samal suvel mängisid mehed Reiu jõe ääres Endla lavastuses „Pao-Pao. Kuldse Trio lood“, mille proovides räägitud mälestused jõudsid osalt ka näidendisse.

Mihkel Smeljanski suri 21. veebruaril 2020, 69-aastaselt, päeval, mil ta pidi vastu võtma Valgetähe V klassi teenetemärgi. Neli aastat varem olid nad „Pao-Pao“ lõpus istunud laval iseendana, naljariided seljas ja Reiu jõgi selja taga.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga38 allikatKontrollitud 28.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada