OTSE-EETRIS · 192 KBPS
Esitaja

Heino Seljamaa

Sündinud: 1952Päritolu: TüriKarjäär alates: 1968Žanr: estraad

Kui kunstnik Gunta Randla arvas, et vannikindast tehtud käpiknukuga ei pruugi head mängu tulla, märkas Heino Seljamaa nukul elavaid silmi. Nii sai alguse Äpu – soe ja südamlik tegelane, kes andis 1980. aastatel ka sõnale „äpu“ leebema varjundi.

Telli selle esitaja lugu eetrisse

Viimati eetris · Meelelahutaja

38×eetris viimase 90 päevaga
20lugu HappyU kavas
3×nädalas keskmiselt

Lood eetris

90 päeva · 06.10.2026

Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.

  1. 1Ma tahtsin headKontor/Heino Seljamaa6 korda eetrisviimati
  2. 2Õpeta nagu oma lastKontor/Heino Seljamaa5 korda eetrisviimati
  3. 3UltimaatumKontor/Heino Seljamaa5 korda eetrisviimati
  4. 4Lõbus joodeldajaKontor/Heino Seljamaa3 korda eetrisviimati
  5. 5Ma tahtsin headHeino Seljamaa & Kontor3 korda eetrisviimati
  6. 6MeelelahutajaKontor/Heino Seljamaa2 korda eetrisviimati
  7. 7UltimaatumHeino Seljamaa & Kontor2 korda eetrisviimati
  8. 8Lend üle AlpideKontor/Heino Seljamaa2 korda eetrisviimati

Kas teadsid?

  1. Sõjaväes õppis Seljamaa hävituslennuki relvastusmehhaanikuks. Lahingupomme läikima lüües otsustas ta, et ei lähe enam kunagi relvaga võõrale maale.
  2. Aastatel 1985–1986 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis psühholoogiat.
  3. Ta oli 1980. aasta Eesti Telefilmi mängufilmi „Laanetaguse suvi“ teine režissöör.

Esitaja lugu

Seljamaa tee lavale algas juba kooliajal: aastatel 1968–1970 laulis ta ansamblis Juku ning 1970. aastal tegi kaasa Andromeedas. Näitlejaks saamine nõudis aga teist katset. Esimesel korral arvati ta lavakunstikateedrist välja, sest vene keele arvestus jäi tegemata. Voldemar Panso soovitas tal minna sõjaväkke, keel selgeks õppida ja tagasi tulla. Seljamaa tegigi nii ning lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 1978. aastal.

Samal aastal algas tema kaheksateist aastat kestnud töö Nukuteatris. Ta mängis seal nii inimesi, loomi kui ka muinasjututegelasi ning jõudis selle kõrval ka filmi ja televisiooni. See taust aitas tal lauljana eristuda: Seljamaa tugevus ei olnud pillimäng, vaid teksti esitamine, tegelaskujude loomine ja paroodia. Hiljem on ta ise muheledes öelnud, et ei oska ühtki pilli, kuigi on mänginud trumme ja natuke klaverit.

1980. aastate alguses sai temast ansambli Kontor üks tunnushääli. ETKVLi Tallinna keskuse kooslusse kuulusid tema kõrval lauljad Leila Miller ja Jaak Jürisson, kitarrist Uno Kõrsmaa, bassi ja saksofoni mänginud Ants Õnnis ning trummar Sven Himma. Teda nimetati vokaalsolist-parodistiks – nimetus, mis ühendas tabavalt tema teatrikooli ja lauljakogemuse. 1983. aastal ilmus Melodija märgi all Kontori viie looga väikeplaat; kolme pala eestikeelsed sõnad oli kirjutanud Seljamaa. Tema aeg Kontoris kestis 1985. aastani, kuid 1990. aasta kassett koondas ansambli pikema perioodi salvestisi.

Samal kümnendil leidis Seljamaa teise, veel laiema publiku. ETV lastesarjas „Kõige suurem sõber“ andis ta väikesele Äpule hääle ja liikumise. Kunstnik Gunta Randla vannikindast tehtud käpiknukk polnud algul kuigi lootustandev, kuid tema märkas selle elavaid silmi ja jäi nime Äpu juurde ka siis, kui ülejäänud saatetiim nina kirtsutas. Seljamaa sõnul muutus tegelase kaudu sõna tähendus: õnnetu äpardaja asemel hakkas Äpu märkima pigem sooja ja südamlikku väikest tegelast. Saadet tehti aastatel 1981–1995 ning Seljamaa meenutuse järgi saabus iga saate järel tuhandeid vaatajakirju.

Pärast Nukuteatrit mängis Seljamaa Ugalas ja Rakvere Teatris ning jätkas seejärel vabakutselisena. Tema Teater Kohvris on ühemeheteater, kus lavastused sünnivad tema käe all ning nukumäng käib endiselt koos lauludega. Kohvriteatri 2025.–2026. aasta repertuaaris on ka 2024. aastal Vanemuises esietendunud „Lotte“, mille kunstnik, lavastaja ja esitaja on Seljamaa ise.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga33 allikatKontrollitud 19.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada

Võta HappyU kaasa

Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.

Laadi Google Playst
Rõõmsa päeva raadio — loe raadiost

Raadio
HappyU

Ajatu retro, tänased hitid ja muusikastiilid kantrist rockini. HappyU eetris on vaid üks reegel — muusika peab tegema tuju heaks.

Nüüd eetris
Vajuta käivitamiseks
HappyU live stream

Viimati eetris

Soovilaul

Otsi lugu või esitajat ja soovi see järgmisena eetrisse. Tunnis saad teele panna kuni 3 soovi.

Sisesta vähemalt 4 tähemärki. Otsing on välkkiire — näed tulemusi kohe.

Esitajad, keda HappyU eetris kuuleb: kuidas nad alustasid, mis tegi nad tuntuks ja millised nende lood meil kõige sagedamini kõlavad.

HappyU äpp

Rõõmus muusika on nüüd ka taskus ja autos — meie oma Android-äpp mängib HappyU-d ühe puudutusega.

  • Näed kohe, mis lugu mängib — koos plaadikaane ja esitaja fotoga
  • Telli soovilaul otse äpist
  • Android Auto: HappyU sinu autoekraanil
Saadaval Google Play's

Kasutad iPhone'i? HappyU mängib ka TuneIn-äpis.

24/7
head tuju eetris
2011
aastast eetris
192
kbps · kvaliteetne heli
~50%
eestimaine muusika
Raadiost
„Armastame muusikat ja mängime eri stiile ning ajastuid. Eetris on vaid üks reegel: muusika peab tegema tuju heaks.“

Nädala TOP 10

—

Eelmise nädala mängitumad lood.

# Esitaja Lugu Mängukordi Eelmine nädal Telli lugu
Laadin Top 10 …

Tagasiside & soovitused

Teeme HappyU-d koos veelgi paremaks! Soovita lugu, mis meie valikust puudu on, või jaga oma mõtteid.

Meist

Lugu

Raadio HappyU alustas novembris 2011 ühe muusikasõbra kirest. Juba üle 14 aasta ühendame kuulajaid ühisel lainepikkusel — rõõmsameelsel.

Meie eetris kõlavad nii uued ja vanad lemmikud kui ka ootamatud üllatused. Neid kõiki seob vaid üks reegel — muusika peab tegema tuju heaks.

See on kvaliteetne ja reklaamivaba muusikavalik, millest ligi poole toovad sinuni Eesti artistid.

Hea tuju ja tempokus
Muusika, mis annab päevale hoo
Tuhanded lood
Vaheldusrikas valik, iga tund üllatab
Seitse kümnendit
Eelmise sajandi keskelt tänase päevani
Reklaami­vaba
Non-stop muusika reklaamivabalt