Georg Ots
1941. aastal pääses Georg Ots pommitabamuse saanud laevalt merre hüpates. Aasta hiljem selgus Jaroslavli meeskooris, et inseneriks õppinud Eesti ujumismeistril oli hääl, mis jõudis peagi miljonite kuulajateni.
Viimati eetris · Kallima auto
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Kallima autoGeorg Ots/Veera Neelus2 korda eetrisviimati
- 2Kammipilli polka1 kord eetrisviimati
- 3Olgu jääv meile päike1 kord eetrisviimati
- 4Väike tüdruk1 kord eetrisviimati
- 5Jalutuskäik90 päevaga eetris ei olnud
- 6Järve keskel90 päevaga eetris ei olnud
- 7Kevadine lugu90 päevaga eetris ei olnud
- 8Meil On Täna PidupäevGeorg Ots & Uno Loop90 päevaga eetris ei olnud
- 9Oi, te poisid90 päevaga eetris ei olnud
- 10Peagi saabun tagasi su juurde90 päevaga eetris ei olnud
- 11Saaremaa Valss90 päevaga eetris ei olnud
- 12Tipa-tapa valss90 päevaga eetris ei olnud
- 13Uus paat / Rannakolhoosis90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- 1996. aastal nimetati Georg Otsa järgi väikeplaneet.
- Ots oli ka osav joonistaja ning tema töödest on korraldatud näitusi.
Esitaja lugu
Georg Ots kasvas Tallinnas kodus, kus tema isa Karl Ots oli Estonia tenor ja muusika kuulus igapäevaellu. Ta lõpetas 1938. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi, teenis sõjaväes ning astus Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonda. Esialgu tundus inseneritöö tõenäolisem kui lauljakarjäär. Samal ajal oli ta tipptasemel ujuja, Eesti meister ja rekordiparandaja. Laval vajaliku kindluse võttis Ots ise kokku lausega: „Mind on selles abistanud sport.“
Sõda lõikas selle tee läbi. 1941. aastal mobiliseeriti Ots Punaarmeesse ning Tallinnast teele läinud laev sai pommitabamuse. Ta hüppas merre ja suutis päästjate saabumiseni pinnal püsida. Pärast metsatööd Põhja-Venemaal pääses ta 1942. aastal Jaroslavlis moodustatud Eesti kunstiansamblitesse. Seal alustas ta meeskooris, jõudis solistiks ja avastas, et laul mõjub kuulajale alles siis, kui esitaja ise sellesse sisse elab. Uudis Otsa uuest elukutsest jõudis ka koju: Georg Taleš teatas sõja ajal tema vanematele, et oli kuulnud poega Moskva raadiost laulmas. Vanemad olid jahmunud, sest pidasid poega hukkunuks ega tundnud teda lauljana.
Tallinnasse naastes sai Otsast 1944. aastal Estonia koorilaulja ja järgmisel aastal solist. Ta lõpetas 1946. aastal Tallinna Muusikakooli ning 1951. aastal konservatooriumi Tiit Kuusiku klassis. Kolmekümne Estonia-aasta jooksul kõlas tema lüüriline bariton ooperis, operetis, muusikalis, kammerlaulus ja estraadil. Tema rollide hulka kuulusid Onegin, don Giovanni, Jago, Rigoletto, Porgy ja don Quijote. Ta ei olnud ainult laulja, vaid ka näitleja ja lavastaja.
Otsa tuntus ulatus kaugele üle Eesti. Ta esines Moskva Suures Teatris, kuid miljonite vaatajateni jõudis ta 1958. aasta operetifilmi „Mister X“ nimiosas. Nõukogude piirid hoidsid lääne suuremad lavad enamasti suletuna, ent Soomes kujunes temast armastatud külaline. Tema tugevus polnud üksnes pehme bariton: selge diktsioon, vaoshoitud mäng ja oskus anda eri žanride tekstidele kaalu tegid temast korraga ooperitähe, filminäo ja estraadilaulja.
1970. aastate algul diagnoositi tal raske haigus, millele järgnes mitu operatsiooni, kuid Ots jätkas laulmist ja töötamist. Ta jõudis veel 1971. aastal lavale Cervantese ja don Quijotena ning 1974. aastal Germont'ina. Surma-aastal salvestas ta televisioonis Pali Ráczi laulu operetist „Mustlaspriimaš“; sellest sai tema viimane esinemine.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 28.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Samas rütmis
Kõik esitajad ›Veel sama stiili esitajaid, keda HappyU eetris kuuleb.
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
