Ervin Lillepea sündis 19. aprillil 1957 Tallinnas. Laulmine hakkas teda huvitama juba seitsmeaastaselt, kutselise tee tähtsaks verstapostiks sai aga 1982. aastal Eesti Riikliku Filharmoonia Estraadistuudio laulueriala lõpetamine. Ta on nimetanud oma ametiteks orkestrandi, filharmoonia artisti, kultuuriasutuse juhi ja kultuurivaldkonna ettevõtja — lava kõrval on ta seega tundnud ka meelelahutuse korraldamist.

Kaheksakümnendatel kujunes Lillepea tuntus suuresti tema enda kirjutatud laulude kaudu. Tema esimene autorilaul, mis avalikult raadios kõlas, oli Ellen Niidu tekstile loodud „Hällilaul“; see pälvis Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel publiku auhinna. Sama võistlus tõi 30. detsembril 1983 kuulajate ette laulu, mis on teda kõige visamalt saatnud. Lillepea kirjutas viisi Elle Eha-Are tekstile ja esitas „Tule, õeke“ duetis Siiri Kännuga. Orkestratsiooni tegi Kustas Kikerpuu ning esituses lõid kaasa Levimo ja Laine.

Laul kinnistus rahva mällu nii tugevasti, et seda on palutud esitada isegi jaanipäeval. Lillepea tunnistas 2018. aastal: „Minu jaoks on ta niivõrd vana lugu.“ Ometi esitab ta seda publiku palvel. Autor tahaks edasi liikuda, kuulaja tahab vana tuttavat — see on pika estraaditee hind.

Üks hitt ei anna siiski tema töö ulatusest täit pilti. Lillepea hindas 2014. aastal, et tal on umbes sada või rohkem autorilaulu. Lisaks on ta enda sõnul kirjutanud muusikat estraadi- ja huumorietendustele ning lasteetendustele. Solistina on ta kuulunud ansamblitesse Raster, Defitsiit ja Remark; hiljem tegi ta koostööd Nonstopiga. 2000. aastal võitis ta võistluse „Eesti Valsikuningas“ nii laulja kui ka heliloojana.

2014. aastaks oli Lillepea välja andnud kolm heliplaati. Hilisem kahe plaadi kogumik „Ervin Lillepea“ koondas 41 salvestist, nii varasemaid publikuauhinnaga laule kui ka tantsu-, mere- ja koduteemalisi palu. Tema looming ei mahtunud ühe aastavahetuse hiti varju.

2017. aastal alustas tegevust Kruiis. Selles perebändis olid koos Ervin, tema poeg Karvin, tütar Kristiina ja õde Mai Einama; Ervin laulis ja mängis kitarri. Onu Ervini Lasteteater jätkas sama mitmekülgset ja publikuga vahetult suhtlevat joont. Nii on Lillepea jõudnud konkursilavalt tantsuõhtute ja lasteetendusteni — see ei ole ühe ajastu mälestus, vaid pikk töö eri põlvkondade ees.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 17.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada