Eduard Toman kasvas Harkivis, kuid Eesti polnud talle pelgalt kauge maanimi. Tema emapoolne vanaisa Eduard oli pärit Paldiskist ja läks enne revolutsiooni ida poole tööd otsima. Nõukogude Ukrainas torkas perekond selle päritolu tõttu silma. Pioneerilaagris küsiti poisilt kord umbusklikult, kas ta on tõesti eestlane. Toman kinnitas, et on küll.

Pärast Harkivi keskkooli lõpetamist läks ta Moskva Štšukini-nimelisse teatrikõrgkooli näitlejaks õppima. 1983. aastal kolis ta Moskvast Tallinna, et asuda näitlejana tööle Vene Teatris, ning elas esimesed aastad Järveotsa tee ühiselamus.

Vene Teatris töötas ta näitlejana aastatel 1983–1993, oli seejärel kaksteist aastat teatri kunstiline juht ning naasis aastateks 2005–2011 truppi. Sõnalavastuste juurde ta kunagi ei jäänud: Toman esines estraadilaulja ja parodistina, kirjutas lavastustele muusikat ning kujundas neid muusikaliselt. 2004. aasta kogupereetenduse „Õnnetoov sõrmus“ puhul oli ta ühtaegu lavastaja ja laulude autor.

Just pärast kunstilise juhi ametist lahkumist võttis tema lauljakarjäär selgema suuna. 2005. aastal sõnas ta, et tema suurim unistus on astuda väikese orkestriga lavale ja laulda laule, mis talle meeldivad. Esimese plaadi idee tekkis ootamatus olukorras: ta esitas ühes eestikeelses seltskonnas kitarri saatel vene romansse, kuid kuulajad soovisid hoopis tuttavaid laule nõukogude komöödiafilmidest. 2009. aastal ilmus „A nam vsjo ravno“ ja 2010. aastal lastelaulude plaat „Gena ja teised“.

Samal ajal tundsid televaatajad Tomanit seriaalidest „Salmonid“, „Kelgukoerad“, „Tuulepealne maa“ ning „Eestlane ja venelane“. Ta mängis muu hulgas filmides „Need vanad armastuskirjad“ ja „Tulivesi“ ning osales sageli Eesti Raadio venekeelsetes lugemistundides. Tema lavastajarepertuaar ulatus farsist Tšehhovi ja Dovlatovi teosteni. Pärast teatritööd sai temast Vene Kultuurikeskuse arengudirektor ning 2017. aastal keskuse direktor. Oma loomingu mõõdupuu võttis ta 2018. aastal kokku sõnadega: „Teen kõike ausalt ja siiralt.“ Juhtimisameti kõrvalt jätkas ta esinemist: 2024. aasta novembris astus ta üles algupärases rokkooperis „Kohtla-Järve“ ühes kandvas osas. Tomani direktoriamet lõppes 2025. aasta augustis keskuse ümberkorraldamisel; sama aasta detsembris laulis ta ETV+ saates ja saatis end kitarril.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga39 allikatKontrollitud 27.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada