Tuulelõõtsutajad ja Inseneride Meeskoor
Kui kahe eesti lõõtspilli kõrvale astub meeskoori madal kõla, saab koorilaul tantsusaali pulsi. Tuulelõõtsutajate ja Inseneride Meeskoori koostöö koondas ühele plaadile kaks eri põlvkonda ja kaks eri koosmängutraditsiooni.
Viimati eetris · Kui mina ykskord noores eas
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Kui mina ykskord noores eas7 korda eetrisviimati
- 2Kaugel idas4 korda eetrisviimati
- 3K6rtsu polka3 korda eetrisviimati
- 4Eesti neiu3 korda eetrisviimati
- 5Naine lehmaga3 korda eetrisviimati
- 6Purjedes oli meitel lust3 korda eetrisviimati
- 7Sadama tuled3 korda eetrisviimati
- 8Lõbulinnu laul3 korda eetrisviimati
- 9Pillimehe leib3 korda eetrisviimati
- 10Tule lase nyyd valtsikest2 korda eetrisviimati
- 11Vana madrus2 korda eetrisviimati
- 12Kuldne õhtupaike1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Juhan Uppin hakkas lõõtspilli mängima 1999. aasta kevadel.
- Ühisplaadi loo „Vana madrus“ salvestisel mängis Siim Rikker päkarauakannelt.
Esitaja lugu
Inseneride Meeskoori lugu algas 1987. aasta sügisel. Endised TPI Akadeemilise Meeskoori lauljad Jaan Ots ja Valdo Läänemets leidsid, et laulmisega on veel vara hüvasti jätta, ning kutsusid kokku uue koori. Dirigendiks paluti Ants Üleoja. Paljud lauljad töötasid Eesti Kolhoosiehituse süsteemis; EKE toetas koori ja sealt tuli ka nimi EKE Inseneride Meeskoor. Hiljem kadus nimest esimene pool, kuid inseneride identiteet jäi alles.
Tuulelõõtsutajad astusid samalaadses koosseisus esimest korda üles 2000. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil. Ansambli tuumiku moodustasid kaks eesti lõõtspilli, mida täiendasid viiul, kitarr ja bass. Juhan Uppin ja Siim Rikker polnud ansamblis ainsad lõõtsamängijad: 2011. aastal oli koosseisus kokku neli tunnustatud lõõtsamängijat, ehkki kaks neist mängisid tavaliselt viiulit ja kitarri. Kõik viis ansambliliiget laulsid samuti. Uppin ja Rikker olid mänginud koos juba enne ansambli sündi: Uppin meenutas, et teenis esimese pillimänguraha koos Siim Rikkeriga Jaak Johansonilt. Aastaid hiljem kordas ta Tuule Kanni ja Piret Pääri mõtet: „tähtsad ei ole bändid, vaid kogu traditsioon põhineb pillimeestel“.
Ühisplaadil mänginud kaks Tuulelõõtsutajate liiget astusid kooriga üles ka kontserdil. 2013. aasta märtsis esines Inseneride Meeskoor Viimsis Lennart Meri mälestuskontserdil, kus koori juhatasid Killu Rikker ja Kuldar Schüts ning lõõtspillidel olid kaastegevad Siim Rikker ja Juhan Uppin. Samast ajajärgust pärineb ühine 15-looline plaat. Plaadil esinesid Tuulelõõtsutajate viis pillimeest Enrik Visla, Juhan Uppin, Priit Rikker, Siim Rikker ja Toomas Oks, Inseneride Meeskoor ning Maria Michelson; dirigendid olid Ants Üleoja, Killu Rikker ja Kuldar Schüts.
Ka dirigentide õpetaja-õpilase suhe ühendas eri põlvkondi. Kuldar Schüts õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koorijuhtimist Ants Üleoja käe all ning nimetas hiljem oma kolme koori lauljaid „minu oma inimesteks, selliseks väikeseks pereks“. Ühisplaadil on õpetaja ja õpilase nimed dirigentidena kõrvuti.
Plaadi keskmes oli rahvalik tantsumuusika meeskooriseadetes. Tuulelõõtsutajate lihtne ja energiline mängulaad sai juurde suure koori tämbri, koor aga lõõtspillide rütmilise hoo. Koostöö ei kaotanud kummagi poole omapära. Tuulelõõtsutajad jätkasid oma nime all tantsuõhtutel ning 2022. aastal mängis neis endiselt sama viisik. Ka Inseneride Meeskoor laulis edasi: 2025. aasta laulupeo eel oli see üks viiest koorist, mida Kuldar Schüts oma põhitöö kõrval juhatas.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga39 allikatKontrollitud 24.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Samas rütmis
Kõik esitajad ›Veel sama stiili esitajaid, keda HappyU eetris kuuleb.
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
