Artur Rinne
Artur Rinne igatses ooperilava suurte rollide järele, kuid rahva silmis sai temast eelkõige oma laulja — Eesti enim plaadistatud esitaja. Tema selge bariton jäi temaga kaasa nii Estonia-aastatel, vangilaagris kui ka televisioonitöö juures.
Viimati eetris · Õnnehetk
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Suveteed18 korda eetrisviimati
- 2Kosjasõit4 korda eetrisviimati
- 3See Oli Ennemustsel Aal3 korda eetrisviimati
- 4Ei taha minna taeva3 korda eetrisviimati
- 5Kalamehe nutt2 korda eetrisviimati
- 6Lõpp poissmeheelule!2 korda eetrisviimati
- 7Sinilinnu saarArtur Rinne/Suveniir2 korda eetrisviimati
- 8Ega kalur pole kallur2 korda eetrisviimati
- 9Aga Meid Oli Kolm2 korda eetrisviimati
- 10Õnnehetk1 kord eetrisviimati
- 11Kohvikus väikeses1 kord eetrisviimati
- 12Mets muhiseb1 kord eetrisviimati
- 13Maasaunas1 kord eetrisviimati
- 14Polkade popurrii1 kord eetrisviimati
- 15Laulusepad1 kord eetrisviimati
- 16Lausa valges1 kord eetrisviimati
- 17Tasakesi voolab oja1 kord eetrisviimati
- 18Kui saabunud on laupäeva õhtu1 kord eetrisviimati
- 19Lorilaul1 kord eetrisviimati
- 20Huulepuna krael1 kord eetrisviimati
- 21Naine või kontrabass1 kord eetrisviimati
- 22Oh kingil mul kodu1 kord eetrisviimati
- 23Viimane mohikaanlane1 kord eetrisviimati
- 24Üksik süda1 kord eetrisviimati
- 25Hiiumaa valss1 kord eetrisviimati
- 26Narva valss1 kord eetrisviimati
- 27Kuldne kuu1 kord eetrisviimati
- 28Toomemäel1 kord eetrisviimati
- 29Ma paduvihmas1 kord eetrisviimati
- 30Jaanituli90 päevaga eetris ei olnud
- 31Jah, sõber, vilista90 päevaga eetris ei olnud
- 32Junga Laul90 päevaga eetris ei olnud
- 33Kihnu keel90 päevaga eetris ei olnud
- 34Kui nutab viiul90 päevaga eetris ei olnud
- 35Kuulus Lambeth tantsusaal90 päevaga eetris ei olnud
- 36Mäepere talgud90 päevaga eetris ei olnud
- 37Nõka -nõõ90 päevaga eetris ei olnud
- 38O mia bella Napoli90 päevaga eetris ei olnud
- 39Oi kauge noorus90 päevaga eetris ei olnud
- 40Penni serenaad90 päevaga eetris ei olnud
- 41Sierra Maestra90 päevaga eetris ei olnud
- 42Tiritomba90 päevaga eetris ei olnud
- 43Tulisuudlus90 päevaga eetris ei olnud
- 44Tulitikud90 päevaga eetris ei olnud
- 45Valsside nonstop90 päevaga eetris ei olnud
- 46Vana frakk90 päevaga eetris ei olnud
- 47Vana vokk90 päevaga eetris ei olnud
- 48Õhtu sadamas90 päevaga eetris ei olnud
- 49Ämmamamma90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Aastail 1938–1941 töötas Rinne Esto-Muusika kaupluses müüjana.
- Rossini ooperis „Sevilla habemeajaja“ laulis ta eri aastatel nii Figarot kui ka Bartolot.
- Ta avaldas kolm mälestusteraamatut: „Kui ma olin väiksekene“, „Laulud ja aastad“ ning „Ja kägu kukub ra’al“.
Esitaja lugu
Artur Rinne sündis 25. septembril 1910 Narvas vedurijuhi peres. 1919. aastast elas ta Tapal, kus lõpetas 1925. aastal algkooli. Laulmist õppis ta aastail 1927–1934 Tallinna Konservatooriumis Helmi Eineri ja Nikolai Sternbergi klassis ning täiendas end itaalia ooperilaulja Armanda degli Abbati juures. Juba 1929. aastal võeti noor bariton Estonia ooperikoori.
Estonias avanes Rinne kahest küljest. Ta oli 1929–1937 koorilaulja ning 1937–1938 ja 1941–1944 solist, kelle rollide hulka kuulusid Rigoletto, Tonio ooperis „Pajatsid“, Goro ooperis „Madame Butterfly“ ja Mercutio ooperis „Romeo ja Julia“. Samal ajal jõudis tema mehelik bariton 1930. aastate alguses heliplaatidele, sealt raadiosse ja rahvapidudele. 1938. aastal sunniti Rinne Estoniast lahkuma. Ooperilava jäi talle tähtsaks, kuid lai publik tundis temas üha enam ära rahvalike laulude vahetu esitaja.
Pärast sõda töötas Rinne aastail 1945–1949 Vanemuises näitejuhi, lavastaja ja lauljana. Ta lavastas seal oopereid ning astus ise muu hulgas üles Scarpiana ooperis „Tosca“ ja Bartolona ooperis „Sevilla habemeajaja“. 1947. aastal algas ka tema esimene periood Filharmoonia solistina. 1950. aastal katkes see tee järsult: Rinne saadeti Eestist ebaseaduslikult välja ja ta viibis 1956. aastani Põhja-Venemaa vangilaagris.
Vabanemise järel ei naasnud Rinne kohe püsivalt Filharmooniasse. Aastail 1956–1970 töötas ta Eesti Televisioonis ja Eesti Telefilmis režissöörina. Tema filmide seas on „Helisev päev“, „Ida Urbeli tantsud“ ja „Elsa Maasik“. 1968. aasta portreefilm „Meie Artur“ kõneles oma aja kohta erakordselt otsekoheselt nii Eesti Vabariigi mälestusest kui ka Siberi vangilaagritest, ehkki ajastu tõttu jäid need teemad sordiini alla.
Rinne kandis nõukogude ajal edasi ka Eesti-aegseid laule. Nende kodu-, maa- ja looduskujundites tundsid kuulajad ära tuttava maailma; tema lihtne ja selge esitus kõlas nii suurtes saalides kui ka väikestes maaklubides. Nii ei sõltunud tema populaarsus ainult häälest ega repertuaarist: kuulajate jaoks seostus temaga mälestus varasemast Eestist ja äratundmine, mida avalikus ruumis alati otse väljendada ei saanud.
1960. aastal sai Rinne Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse ja aastail 1971–1980 oli ta taas Filharmoonia solist. Pool sajandit kestnud laulutee lõppes mõni aasta enne seda, kui Rinne 31. jaanuaril 1984 Tallinnas suri. Temast jäid järele nii erakordselt mahukas plaadipärand kui ka pilt artistist, kelle elukäik ühendas ooperi, rahvaliku estraadi, repressioonid ja televisiooni.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 19.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Samas rütmis
Kõik esitajad ›Veel sama stiili esitajaid, keda HappyU eetris kuuleb.
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.






