Kõik algas Garrixi jaoks teleülekandest. Tiësto esinemine 2004. aasta Ateena olümpiamängudel äratas temas huvi elektroonilise muusika vastu; ta kogus raha lihtsa DJ-varustuse jaoks ja hakkas arvutis muusikat produtseerima. Esimene esinemine, mida ta mäletab, toimus tema kodulinnas 16. jaanuaril 2010 ning sõprade kaudu kutsuti kohale ligikaudu 400 inimest. 15-aastaselt käis ta juba esinemisreisidel; vanemad ja lähedane meeskond aitasid teismelisel lennujaamade, kooli ja lavade vahel toime tulla.

Ta õppis veel Utrechti Herman Brood Academys, kui lõi oma vanematekodu magamistoas loo „Animals“. 2013. aastal ilmunud instrumentaalpala oli mõeldud klubidesse ja festivalidele, mistõttu üllatas teda, et see jõudis popraadiotesse. Läbimurde kiirus ehmatas teda samuti: ta rääkis ajakirjale DJ Mag, et tal polnud järgmist lugu valmis ning ta kartis jääda ühe hiti artistiks. Surve ei sundinud teda ühe kõla raamidesse. Ta liikus jõuliste festivalipalade ja lauljate häältele üles ehitatud lugude vahel, näiteks „In the Name of Love“ Bebe Rexhaga ja „Scared to Be Lonely“ Dua Lipaga.

Koostöö kujunes tema tööviisi osaks ega tähendanud pelgalt külalisesinejate nimekirja koostamist. Ta selgitas 2017. aastal, et talle meeldib koostööd teha, sest nii kuuleb lugu veel üks kõrvapaar; teine muusik võib avada võtteid, mida ta üksi ei prooviks. Aastaid hiljem kirjeldas ta oma tööd endiselt tasakaalu otsimisena oma jõulise ja ligipääsetavama külje vahel. Selles kontrastis on tema artistiidentiteedi tuum: ta tahab festivalietteaste füüsilist mõju, loobumata meloodiast või poplaulude kirjutamisest.

Järgmiseks võitles Garrix välja kontrolli oma loomingu üle. Ta lahkus 2015. aastal plaadifirmast Spinnin’ Records ja ettevõttest MusicAllStars Management omandiõigusi puudutanud vaidluse käigus. 2016. aasta märtsis asutas ta plaadifirma STMPD RCRDS, öeldes, et selle eesmärk on seada artistid esikohale ning toetada nii uusi kui ka juba tuntud talente. Madalmaade kohus otsustas 2017. aastal, et tema produtseerimis- ja mänedžmendilepingud olid kehtetud ning tema lugude fonogrammitootja õigused pidid taas talle kuuluma.

2024. aastaks oli Garrix võitnud ajakirja DJ Mag avaliku küsitluse Top 100 DJs viis korda, jõudes samale tasemele Armin van Buureni rekordiga. 2025. aastal ei rääkinud ta siiski edetabelikoha hoidmisest, vaid uudishimu säilitamisest: ta nimetas stuudiot katsetamise paigaks ja ütles, et isegi avaldamata tulemus võib muuta päeva väärtuslikuks. Sama mõtteviis ühendab odava DJ-puldi jaoks raha kogunud last, teismelist hitimeistrit, plaadifirma omanikku ja kogenud peaesinejat.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga37 allikatKontrollitud 20.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada