Mari-Liis Rahumets jõudis esinejanimega Mari-Liis publiku ette 1997. aastal. Ta ei olnud pelgalt produtsendi loodud teismeline esineja: samal aastal ilmunud plaadil seisis tema nimi nii viisi kui ka sõnade autorina. Ta on meenutanud, et pidi Gunnar Loho telefonikõne järel kiiresti lugusid juurde kirjutama. Stuudiokatsetusest kasvas välja äratuntav osa Eesti üheksakümnendate tantsupopist.

Läbimurdel oli kaks kõla. Mari-Liisile endale kõige südamelähedasem „II dimensioon“ sündis ballaadina, kuid üldsus õppis seda tundma Caateri tantsulise töötluse kaudu, mis tegi ta kiiresti üle Eesti tuntuks. Mari-Liis oli siis alles kooliealine, ent esines juba peopaikades üle Eesti ja pidi väga noorelt toime tulema täiskasvanute ööeluga.

Diskoajaga kaasnes paradoks. Rahumets oli tuntud, aga tema enda sõnul ei võetud üheksakümnendate diskotegijaid muusikutena tõsiselt. Ta lõpetas seetõttu mõneks ajaks diskolugude laulmise. Samal ajal jätkus erialane tee: ta õppis koorijuhtimist ning on hiljem rõhutanud, et muusikaharidus ja nooditundmine olid tal olemas ka siis, kui avalik kuvand rääkis midagi muud. 2024. aastal ütles ta, et on kunagise „diskopepu“ sildiga viimaks rahu teinud.

Rahumets läks Viimsi kooli esialgu kuuks ajaks õpetajat asendama; 2022. aastaks oli ajutisest tööst saanud kaksteist aastat. Ta õpetas muusikat ja juhendas soliste ning töötas hiljem huvijuhina, korraldades aktusi, pidusid ja muid koolisündmusi. Erivajadustega õpilaste väikestes klassides õpetamist nimetas ta oma südameasjaks. Ta on öelnud, et õpetajatöö annab õpilaste kaudu ootamatutel hetkedel armastust ja hingejõudu.

Muusikast ta siiski ei lahkunud. Caateriga esines ta edasi retro- ja stiilipidudel ning 2022. aastal ilmus koos kolleegi Heimar Vaarendiga „Hommik keset ööd“, mille sõnad kirjutas ja klahvpillipartiid mängis Rahumets ise. Järgmisel aastal lisandus melanhoolne ballaad „Sest sa oled mulle kõik“. 2024. aastaks oli neil salvestatud viis ühist laulu. Salvestamine jätkus ka hiljem: 2025. aastal ilmus singel „Mis Tegema Nüüd Pean“ ning 2026. aastal „Hoides Ja Hoolides“ ja „Küllakutse“. Rahumets on öelnud, et mida vanemaks ta saab, seda enam jõuab tekstidesse tema isiklikku elu. Sellega sobib kokku ka tema enesekirjeldus: kunagisest tantsupopi kuvandist hoolimata nimetab ta end „täielikuks melanhoolikuks“. Lavaline minevik, õpetajatöö ja autorihääl ei välista üksteist, vaid elavad temas kõrvuti.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga32 allikatKontrollitud 17.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada