Pearu Paulus (sündinud 1967), Ilmar Laisaar (1961) ja Alar Kotkas (1960) hakkasid koos musitseerima juba 1980. aastate lõpus — kõigepealt Soome restoranides, seejärel Pirita Regati baaris, kus mängiti seda, mida raadio parasjagu keeras. Paulus oli tulnud ETV lauluvõistluselt „Kaks takti ette“ ja laulnud juba koolipõlves; muusik on ka tema vanem vend Aivar.

Ansambel ise sündis 1992. aastal Mikk Targo eestvedamisel. Eeskujuks oli välismaine Undercover, kes tegi seitsme- ja kaheksakümnendate lugusid tantsumuusika võtmes. Nimi tuli sämplilt „too quick start“, mis leiti Kuku raadio plaadikogust — nii saigi bändi nimeks märkus liiga kiire alguse kohta. Läbimurre tuli 1993. aasta kevadel „Naerata“ tantsuversiooniga.

Üheksakümnendate Eestis oli selline show uus asi. Lavale tulid taustatantsijad, kelle kostüümid kujundas Jana Hallas — tollal Alar Kotkase elukaaslane, kes kirjutas bändile ka laulusõnu. Tantsija Kati Ly Koit on meenutanud, et suvetuuridel teenis ta tuntavalt rohkem kui kooliõpetaja. Muusikakriitik Mart Juur on öelnud, et mehed teadsid, mida nad teevad ja kuidas see peab kõlama, ning tulid täpselt siis, kui eesti popmuusika vajas uuesti leiutamist.

Suurim hitt on „Neiu mustas kleidis“ ja Paulus on tunnistanud, et see teeb kava koostamise keeruliseks: kui lugu on jäetud lõppu, hüütakse seda saalist juba kolmanda-neljanda loo ajal. Rahva armastus ja kriitikute suhtumine ei käinud käsikäes. 1994. aastal avaldas Eesti Teadeteagentuur pärast Kurt Cobaini surma teate, kus loetleti muusikuid, kes oleksid pidanud tema asemel surema — nende seas Paulus. Ta kaebas agentuuri kohtusse ja nõudis moraalse kahju eest hüvitist. Paulus on hiljem öelnud, et tunne oli ebameeldiv: bänd ei pea kõigile meeldima, aga see ei tähenda, et inimene peaks väärikuse kaotama.

Oma bändi kõrval said mehed tuntuks ka teiste artistide taga. Laisaare, Pauluse ja Kotkase kirjutatud lood viisid Eesti kolm korda Eurovisioonile: 2000. aastal „Once in a Lifetime“ Inese esituses (neljas koht), 2002. aastal „Runaway“ (kolmas koht) ja 2006. aastal eelvooru võitnud pala, mille laulis rootslanna Sandra Oxenryd. Paulus proovis Eurolaulul ka ise lauljana õnne: 1994. aastal tuli ta looga „Kallim kullast“ Hedvig Hansoniga duetina teiseks ja võitis publiku lemmiku tiitli. Suurele lavale jõudis ta lõpuks siiski taustalauljana.

Vahepeal tuli seisak: Paulus on tunnistanud, et bändis valitses nõutus, mida edasi teha ja kuhu end paigutada. Tunnustus tuli sellest hoolimata: 2001. aastal Eesti Muusikaauhindade aasta bändi tiitel ja 2018. aastal auhind „Panus Eesti muusikasse“. 21. detsembril 2023 täitsid nad juubelikontserdiga Unibet Arena: väljamüüdud saal, ligi kümme tuhat inimest. 13. juunil 2025 andsid nad Kalevi staadionil oma karjääri suurima soolokontserdi — laval oli üle kahekümne muusiku — ja esitlesid albumit „Ristteel“, esimest viieteistkümne aasta jooksul.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abigaKontrollitud 08.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada