Ansambel, millest sai Bay City Rollers, kasvas Edinburghi vendade Alan ja Derek Longmuiri ümber. Nad mängisid Saxonsi nime all tantsusaalides ajal, mil Alan töötas torulukksepa õpipoisina, ning võtsid seejärel nime Michiganis asuva Bay City järgi. Nende 1971. aasta kaverversioon loost „Keep on Dancing“ jõudis Briti edetabeli esikümnesse, kuid laulja Nobby Clark lahkus enne, kui kujunes ansambli klassikalisena mäletatav viisik.

Les McKeown liitus 1973. aasta lõpus, kitarri mängis juba Eric Faulkner ning 16-aastase Stuart „Woody“ Woodi tulekuga sai koosseis 1974. aastal täis. McKeown õppis Faulkneri korteris ära talle võõrad lood ja prooviesinemisel seisid laulusõnad kõlari najal. Ta meenutas hiljem, et oli sisimas nii närvis, et tema hääl hakkas tavalisest rohkem vibreerima, mis sobis lugudega suurepäraselt. Loo „Shang-A-Lang“ salvestusel osales ansambli liikmetest ainult tema: kutselised stuudiomuusikud olid muusika sisse mänginud juba enne, kui ta oma hääle lisas.

Ansambli visuaalne identiteet kujunes sama kiiresti kui kõlapilt. Üks fänn saatis neile joonistuse, millel jooksid mööda varrukaid ja püksisääri tartanruudulised triibud. Ansambel võttis kujunduse kasutusele ja noored fännid hakkasid seda jäljendama. Mänedžer Tam Paton viis nad teleekraanile ning kujundas neile laitmatu kuvandi. 1974. aasta lõpuks oli ajakirjandus ansambli ümber valitsenud kärale ja tunglemisele nime andnud: Rollermania.

1975. aastal oli Rollersil kaks Briti edetabeli esikohasinglit, „Bye Bye Baby“ ja „Give a Little Love“, ning kaks esikohaalbumit, „Rollin’“ ja „Once Upon a Star“. Seejärel viis „Saturday Night“ Rollermania üle Atlandi ning tõusis 1976. aasta alguses Ameerika edetabeli tippu. Lõbus vormiriietus varjas aga ranget kontrolli: Paton otsustas, mida nad kandsid, mida nad avalikkuse ees jõid ja kellega kohtamas käisid. McKeown ja teised endised liikmed kirjeldasid hiljem tema juhtimise ajal toimunud seksuaalset ja emotsionaalset väärkohtlemist. Alan lahkus 1976. aastal pärast tüli Patoniga ja nimetas lahkumise põhjuseks soovi elada oma elu.

Alan naasis 1978. aastal, kuid McKeown lahkus pärast albumit „Strangers in the Wind“. Ansambli ülejäänud liikmed vallandasid Patoni, värbasid Duncan Faure'i ja lühendasid nime kujule Rollers ning mängisid kolmel albumil rokilikumat uue laine kõla. 1981. aastal lõpetasid nad korrapärase tuuritamise. Taasühinemisi toimus Jaapanis, Edinburghis ja 2015. aastal Glasgow's, kus McKeown, Alan Longmuir ja Wood astusid taas koos lavale. Aastakümneid pidasid liikmed ka kohtulahinguid autoritasude pärast, mis olid nende hinnangul välja maksmata. Alan suri 2018. aastal; McKeown jätkas oma Rollersi nime all tuuritamist ning kuulutas uued kontserdikuupäevad välja kaks päeva enne oma surma 2021. aasta aprillis. Wood juhib praegu eraldi Bay City Rollersi koosseisu, mis jätkab esinemist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga34 allikatKontrollitud 26.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada