ALIKA
Vene juurtega Narva tüdruk Alika arvas enne saadet „Eesti otsib superstaari“, et ta ei pruugi eelvoorudestki edasi jõuda. Ta võitis saate, täitis seejärel Eesti Laulu võiduga oma lapsepõlveunistuse ja saavutas Eestit esindades 2023. aasta Eurovisioonil kaheksanda koha.
Viimati eetris · kissitavad silmad
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1kissitavad silmadSAM/Alika14 korda eetrisviimati
- 2Uju Või UpuArg Part/ALIKA8 korda eetrisviimati
- 3ParasiitALIKA/SAM3 korda eetrisviimati
- 4Caviar2 korda eetrisviimati
- 5Bridges (Eesti Laul 2023)2 korda eetrisviimati
- 6Laagna tee1 kord eetrisviimati
- 7Lihtsalt veab1 kord eetrisviimati
- 8Õde ütles1 kord eetrisviimati
- 9Hoia1 kord eetrisviimati
- 10Kõik on lihtne1 kord eetrisviimati
- 11mis minuga saab:villemdrillem/ALIKA1 kord eetrisviimati
- 12Virmalised1 kord eetrisviimati
- 13Saame Kokku1 kord eetrisviimati
- 14You90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Eurovisiooni ametlikus meediakäsiraamatus tutvustati Alikat peale laulja ka breiktantsija, räppari ja poksijana.
- Üheksa-aastane Alika kirjutas päevikusse, et unistab oma albumi väljaandmisest, ja mõtles albumile juba nimesid; esikplaat ilmus, kui ta oli 21-aastane.
Esitaja lugu
Alika Milova sündis 2002. aastal Narvas ja hakkas muusikaga tegelema nelja-aastaselt. Viieselt lavale jõudes tundis ta enda sõnul, et see on tema koht. Vanemad panid tütre eestikeelsesse kooli; hiljem tutvus ta „Laulukarussellil“ Ithaka Mariaga ja jõudis tänu sellele Narvast Tallinnasse Georg Otsa nimelisse muusikakooli. Oma laule kirjutas Alika juba üheksa-aastaselt. Oli ka aeg, mil ta ei tahtnud aktiivselt laulda: pausi ajal õppis ta muusikat juurde ja otsis uut inspiratsiooni.
Enne läbimurret kogus Alika kogemusi Eesti ja rahvusvahelistel laulukonkurssidel. 2021. aasta saates „Eesti otsib superstaari“ ei sattunud ta kordagi ohujoonele, ent kiitus tegi ta enda sõnul hoopis ärevamaks. Võit tähendas tema sõnul lisaks lauljana tunnustamisele ka sõprusesilda.
Saatevõit tõi plaadilepingu Universal Musicuga, kuid Alika ei leppinud etteantud suunaga vaikides. Kõigile finalistidele ette valmistatud debüütsingli „Õnnenumber“ kohta ütles ta otse, et see pole päriselt tema stiil. Järgmise singli loomisel osales ta juba ise ja kirjutas sellele viisi. Esialgu kujutles ta oma tulevikku funki, souli ja house'i piiril; stuudios sai selgeks, et rokkmuusika, millega ta üles kasvas, jääb tema madala ja tugeva hääle loomulikuks osaks.
Lapsepõlvest saadik oli Alika unistanud Eesti Laulu võidust. See unistus täitus 2023. aastal looga „Bridges“, mille ta kirjutas koos Wouter Hardy ja Nina Sampermansiga. Liverpooli Eurovisioonil jõudis ta kaheksandale kohale. Sama aasta debüütalbum „ALIKA“ sisaldas 13 eesti-, inglise-, vene- ja ukrainakeelset lugu; laulja põhjendas keelevalikut oma eesti, vene ja ukraina juurtega ning sooviga väljendada end ausalt ja terviklikult. Alika oli albumi kõigi lugude kaasautor ja kirjutas kolm pala üksi kodus klaveri taga.
2024. aasta Eesti muusikaauhindadel võitis Alika viis tiitlit, nende seas aasta artisti, albumi ja laulu auhinna. Seejärel jätkas ta iseseisva artistina. Esimene iseseisev singel tõi ärevust, kuid selle järel valmis lühialbum „Virmalised“, mille ta ise välja andis. Valju ja jõulise laulmisega harjunud Alika seadis endale seal teadlikult ülesande laulda vaiksemalt ning nimetas plaati austusavalduseks lapsepõlves melanhoolseid laule kirjutanud väikesele Alikale. Praegu esineb ta peamiselt omanimelise live-bändiga.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga37 allikatKontrollitud 17.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Samas rütmis
Kõik esitajad ›Veel sama stiili esitajaid, keda HappyU eetris kuuleb.
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.




