Kuidas alustati

ZZ Top loodi Houstonis 1969. aastal kitarristi Billy Gibbonsi ja mänedžeri Bill Hami ümber. Gibbons kutsus Dallase bändist American Blues trummar Frank Beardi ja bassimees Dusty Hilli; 1970. aastaks oli koosseis, mis püsis muutumatuna 2021. aastani, paigas. Esimesed plaadid tõid neile lõunaosariikides kuulajaskonna, mille aluseks olid baarides läbi mängitud bluus ja boogie. Otsustavaks varaseks albumiks sai 1973. aastal Memphises salvestatud „Tres Hombres“: see ühendas Texase bluusi Staxi-hõngulise souliga ning sisaldas rifirohket hitti „La Grange“, mis andis bändile üleriigilise tuntuse ja näo.

Tuntuks saamine

Edu tuli sama palju ringreisidest kui raadiost. 1976–77. aasta Worldwide Texas Tour tõi muusikud Texase kujulisele lavale elusloomade kõrvale ning muutis piirkondliku mütoloogia vaatemänguks. Kurnatuna pidasid nad kolm aastat pausi. Pausi ajal kasvatasid Gibbons ja Hill teineteisest sõltumatult pikad habemed, millest sai nende visuaalne tunnus. 1979. aastal naasid nad albumiga „Degüello“: bluusijuured püsisid, kuid trio oli juba valmis rikastama kõlapilti klavineti ja stuudiovärvidega.

Muusika ja tuntumad lood

Tõeline hüpe algas 1981. aastal albumiga „El Loco“, kui süntesaatorid tõusid esimest korda esiplaanile. 1983. aasta albumi „Eliminator“ tarvis tõmbas bänd tempod pingule, ladus Gibbonsi kitarri alla elektroonilise bassikihi ning sidus selle kõla koomiksilike ja filmilike MTV videotega. Gibbons kirjeldas nende õppimisviisi: kõigepealt viskasid nad kasutusjuhendid minema. Riskantne katse säilitas jõulise boogie, kuid andis sellele tantsupõrandale sobiva täpsuse. „Afterburner“ jätkas samas elektroonilises keeles; albumi „Recycler“ ja 1990. aastate plaatidega pöördus bänd kitarrikeskse bluusi poole tagasi.

Edu ja tunnustus

„Eliminator“ tegi ZZ Topist MTV püsinäo ja tõi hitid „Gimme All Your Lovin’“, „Sharp Dressed Man“ ja „Legs“. Ometi tugines bändi maine sama palju järjepidevusele: Gibbons, Hill ja Beard hoidsid sama tuumikkoosseisu üle viie aastakümne. 2004. aastal võttis Keith Richards nad Rock and Roll Hall of Fame’i liikmeks.

Mis sai edasi

See järjepidevus katkes alles siis, kui Hill 2021. aastal suri. Kitarritehnik Elwood Francis asus bassi mängima ning bänd jätkas turneed, järgides sõnaselgelt Hilli soovi, et esinemised jätkuksid. Dokumentaalfilmi „That Little Ol’ Band from Texas“ valmimise ajal salvestatud „Raw“ tõi nad 2022. aastal tagasi hõreda triokõla juurde. Frank Beard suri 17. augustil 2026 pärast 56 aastat trummide taga. Gibbons teatas, et bänd jätkab Beardi soovi järgi; kaks kontserti jäeti ära, seejärel jätkus turnee Austinis Michael Monahaniga trummidel.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 31.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada