Kuidas alustati

Williams sündis Abilene’is kahe ülikooliõppejõu perre ja kolis lapsepõlves Kentucky, West Virginia ja California vahel. Ta laulis kirikus harmooniapartiid ja komponeeris pere klaveril, kuid kantrimuusika haaras teda alles kuueteistaastaselt, kui pärast lahkuminekut kõlas tema autoraadios Garth Brooksi lugu „The Dance“. Kasutatud kitarr, mille ta sai heade testitulemuste eest auhinnaks, pani ta peagi laule kirjutama. Enne muusika kasuks otsustamist lõpetas ta siiski Abilene Christian Universitys matemaatikaõpingud.

Tuntuks saamine

Williams kolis 1999. aastal Nashville’i, kuid sealne lugude kooskirjutamise kultuur ja popkantri suundumuste tagaajamine ei sobinud autorile, kes eelistas töötada üksi. Tema 2006. aasta albumil „Hurry Home“ ilmus lugu, mis viis tema nime viimaks laulukirjutajate ringist kaugemale: Williamsi versioon võitis John Lennon Songwriting Contesti 20 000 dollari suuruse aasta laulu auhinna ning Jason Michael Carroll tõi loo hiljem Billboardi kantriedetabeli 20 parema sekka. Isegi see edu ei teinud Williamsit palgalise laulukirjutajana õnnelikuks. Pärast üheksat aastat Nashville’is kolis ta oma abikaasa kodulinna McKinney’sse ja alustas uuesti.

Muusika ja tuntumad lood

Uue alguse järel sai talle selgeks, mida ta tahtis hoida. Williams kirjutab enamiku oma lauludest üksi, sageli autot juhtides, nõusid pestes või muru niites, ning tema lauludes on lihtne keel, traditsioonilised kantripillid ja teravalt välja joonistatud lood. Ta on öelnud, et peab kantrimuusikat tavalise inimese luuleks. Laulud ulatuvad honky-tonk-huumorist pere ja südamevaluni, kuid jutustajahääl ei kao. Üks kuulaja andis talle hiljem kuuli, mida oli otsustanud enda vastu mitte kasutada: „Jayton and Jill“ oli pannud teda tulevikku ette kujutama. Williams pidas sellist sidet muusikategemise privileegiks.

Edu ja tunnustus

Texases ei seisnud Williamsi ja publiku vahel enam väravavalvureid. Kolmekümnendate eluaastate alguses pani ta kokku oma esimese kontserdibändi ja leidis tantsusaalides oma publiku. Neli lugu jõudis Texase raadioedetabelites esikohale, ta esines George Jonesi ja Alan Jacksoni kontsertide soojendajana ning 2015. aastal kutsuti ta Grand Ole Opry lavale. Tema 2015. aasta album „Texas Like That“ jõudis Billboardi kantrialbumite edetabelis 31. kohale.

Mis sai edasi

Teine kannapööre algas 2019. aastal, kui Williams kutsus pärast seitset sooloalbumit kokku enda valitud Texase muusikud. Bänd astus 2020. aastal esimest korda üles nime all Hill Country, kuid muutis pärast kaubamärgikonflikti nime The Wilder Blue’ks. Palgatud taustabändi asemel lõi ta harmooniahäältele rajatud ansambli, kus loominguline vastutus oli jagatud; hiljem ütles ta, et just sellist bändi oli ta alati tahtnud. Ansambel tuuritas üle riigi ning selle viiehäälseid harmooniaid võrreldi Eaglesi ja Alabamaga. 2022. aastal juhatas Williams iga kuu esimesel teisipäeval McKinneys Local Yocalis laulude jagamise õhtut; ruum oli nii vaikne, et kuulda oli nii laulusõnu kui ka nende tagant lugusid. The Wilder Blue tegutses edasi ning avaldas 2023. aastal albumi Super Natural, 2025. aastal albumi Still In The Runnin' ja 2026. aastal albumi Cinco.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada