Yarbrough & Peoples
Alisa Peoples oli viieaastane, kui kohtus klaveritunnis Cavin Yarbrough'ga. Aastaid hiljem läksid nad Californiasse, kus neil oli toetuda ainult teineteisele, ning panid oma debüütalbumile nimeks „The Two of Us“.
Viimati eetris · Don't Stop The Music (Radio Edit)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Don't Stop The Music (Radio Edit)4 korda eetrisviimati
- 2Heartbeats4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kumbki ei mänginud kitarri, kuigi mõlemad ütlesid, et oskavad kitarril õiged noodid üles leida.
- Esimestes muusikavideotes kandsid nad oma kapist pärit rõivaid; kübaratest ja sallidest sai osa Alisa isikupärasest välimusest.
- Ühel kontserdil takerdusid Alisa kombinesooni narmad mikrofoni külge, nii et ta jäi klaveripingi juurde kinni.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Koostöö sai alguse ammu enne ühise artistinime sündi. Mõlemad kasvasid Dallase peredes, kus sugulased laulsid ja mängisid pille. Peoples laulis esimest korda avalikult kirikus, Yarbrough aga hakkas viieteistkümneselt elukutselise muusikuna tuuritama ning mängis hiljem koos Leon Russelli ja Joe Cockeriga. Peoples õppis ärindust ja kavatses esialgu sellel alal tööle asuda, kuid võimalus professionaalselt muusikat teha viis ta lõpuks Californiasse.
Tuntuks saamine
Kui Yarbrough & Peoples kujunes duoks, olid nad veel sõbrad, mitte paar. Peoplesi hilisema meenutuse järgi andis just see lähedus debüütalbumile pealkirja „The Two of Us“: neil polnud peale teineteise kellelegi loota. Ühisest tööst kasvas välja ka nende paarisuhe. 1981. aastal tuli duo läbimurre looga „Don't Stop The Music“, mis viis nende nime Dallasest palju kaugemale.
Muusika ja tuntumad lood
Nende kõla kasvas välja eri juurtest, mitte jäigast žanrivalemist. Peoplesi taust oli gospelis ning ta mängis löökpille, klaverit, orelit ja klahvpille; Yarbrough mängis trumme ja klahvpille ning tema muusikaliste eelistuste keskmes oli R&B. Peoplesi sõnul tahtsid nad saada muusikuteks, kes oskavad mängida paljudes stiilides, ning duo tegutses ka kantrimuusikas. Yarbrough pidas nende plaatidelt tuttava rütmi autoriks üht produtsenti; Peoples lisas, et hiljem kuulsid nad sama rütmi reklaamides ja teiste muusikas.
Edu ja tunnustus
Edu ei taganud rahalist kindlust. Total Experience'ist lahkumist selgitas Peoples nii: nad said aru, et sealt nad kunagi raha teenima ei hakka. Lahkudes ei saanud nad midagi kaasa, isegi mitte oma esinemisriideid. Nad otsustasid muusikal kaduda mitte lasta, asutasid oma produktsioonifirma ning jätkasid iseseisvalt lugude kirjutamist ja avaldamist. Oma gospeliprojekti „I'm In... I'm All The Way In“ rahastasid ja tegid nad suuresti kahekesi.
Mis sai edasi
Dallase piirkonda naastes sai nende loos omal moel ring täis. Pärast surmajuhtumit perekonnas tulid nad koju, et hoolitseda lähedaste eest, ning osalesid rohkem kirikuelus. Hiljem tegelesid nad näitlemise ja uute lauludega ning plaanisid kirjutada raamatu aegadest, mil nende elus „the music stopped“, ja sellest, kuidas nad muusika tagasi tõid. Ka koguduses jätkus nende senine töörütm: kaks päeva nädalas kulus proovidele ja pühapäevaste teenistuste muusika ettevalmistamisele. Cavin Yarbrough suri 2025. aasta juunis.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
