Kuidas alustati

Franz Hubert Wolfgang Remling kasvas üles Köln-Raderthalis. Pärast isa surma pidi ta 16-aastaselt võtma vastutuse endast viis aastat noorema venna eest. Juba koolipoisina asutas ta ansambli Screamers; peenmehaaniku õpingute ajal mängis ta edasi Kölnis ja selle ümbruses. 1975. aastal märkasid Tony Hendrik ja Karin Hartmann teda esinemas Forsbachi diskoteegis Whisky Bill. Tema esimene singel „Sommer in der Stadt“ ilmus 21. juunil 1976, jõudis Saksamaa edetabelisse ja viis ta saatesse „ZDF-Hitparade“. Hiljem meenutas ta, et sõitis lihtsalt kohale ja tegi värisevate põlvedega oma esimese teleesinemise ära.

Tuntuks saamine

Pärast esimesi kordaminekuid saabus kaheksakümnendatel nii vaikne aeg, et Petry kaalus muusikast loobumist. 1992. aastal naasis ta looga „Verlieben, verloren, vergessen, verzeih’n“; samal ajal algas koostöö produtsent Helmuth Rüßmanniga. Kaks aastat hiljem võitis ta Saksamaa šlaagrifestivali lauluga „Denn eines Tages vielleicht“. Kogumikalbumit „Alles“ müüdi alates 1996. aastast üle kahe miljoni eksemplari.

Muusika ja tuntumad lood

Otsustav helipildi muutus sündis laval. Seni oli Petry telesaadetes esinenud koos fonogrammi järgi mängivate muusikutega; 1996. aastal pani ta grupi The Public muusikutest ja kitarrist Bernd Kühlist kokku püsiva ansambli. Kuna paljud neist olid tulnud rokenrollist, ühendasid kontserdid šlaagrimuusika jõulisemate kitarridega. 1999. aastal viis tuur „Einfach geil!“ selle kõla Berliini, Kölni ja Hamburgi staadionitele. Petry semulik lavakuju – ruuduline särk, vuntsid, lokid ja fännide kingitud paelad – muutus sama äratuntavaks kui tema laulude refräänid.

Edu ja tunnustus

Tunnustuste jada oli erakordselt tihe: aastatel 1996–2003 pälvis Petry igal aastal Goldene Stimmgabeli auhinna; kokku võitis ta selle kümme korda. Aastatel 1997–2001 lisandus viis Echo auhinda. 2026. aastaks oli tema salvestisi müüdud ligi 20 miljonit ühikut ning viis stuudioalbumit oli jõudnud esikohale. Lisaks andis ta väljamüüdud kontserte suurtes areenides ja jalgpallistaadionitel.

Mis sai edasi

2006. aastal tõmbas Petry pärast 30 lava-aastat avalikule karjäärile järsult joone alla. Muusikast ta siiski lahti ei saanud: 2014. aastal tõusis remiksialbum „Einmal noch“ kohe esikohale, 2015. aastal järgnes sellele rokilikum „Brandneu“. Alates 2017. aastast elab ta Pete Wolfina välja oma ammuse armastuse ingliskeelse roki, bluusi ja kantri vastu. 2018. aastal rääkis ta sellest, kuidas lavalt taandumine ja edasi töötamine kokku sobivad, ning ütles, et kes kord on muusik, jääb alati muusikuks. Suurte kontserdituuridega ta lavale ei naasnud. 19. juunil 2026 ilmus loost „Sommer in der Stadt“ uus šlaagerroki salvestis; 25. septembrile on välja kuulutatud juubelialbum „Ein Leben lang“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 01.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada