Kuidas alustati

Jennings sündis Littlefieldi lähistel rentnikest talupidajate perre. Kitarri õppis ta mängima enne kümnendat eluaastat ja töötas juba kaheteistkümneselt raadios diskorina. 1954. aastal jättis ta kooli pooleli ja läks Lubbocki, kus kohtus 1955. aastal Buddy Hollyga. Holly produtseeris tema esimese singli „Jole Blon“ ja palkas ta 1959. aasta Winter Dance Party turneele bassimängijaks. Jennings loovutas oma koha Holly viimasel lennul J. P. Richardsonile ehk Big Bopperile; pärast lennuõnnetust leinas ta kaks aastat, seejärel alustas Phoenixis uuesti ja asutas ansambli Waylors. Holly õppetund jäi teda saatma: muusikal ei tohiks olla piire.

Tuntuks saamine

Jennings kolis 1965. aastal Nashville'i, sõlmis Chet Atkinsi käe all lepingu RCA-ga ja jõudis järgmisel aastal kantriedetabeli 10 parema sekka. Nashville'i produtsendid lisasid aga keelpille ja taustavokaali, kuigi Jennings tahtis salvestada oma kontsertansambliga ning eelistas hõredamat ja teravamat kõla. 1970. aastate alguseks oli ta oma populaarsusega välja võidelnud kontrolli repertuaari, stuudiote ja muusikute üle. See vabadus kujundas 1973. aasta albumite „Lonesome, On’ry and Mean“ ja „Honky Tonk Heroes“ kõla.

Muusika ja tuntumad lood

Kantrile omane jutustamine jäi tema muusika keskmesse, kuid sellele lisandusid roki jõud ja bluusi vari. Tema kare bariton kandis Waylorsi hõredat, tuuridel karastunud saatepartiid. Ka tema laulud vaidlesid lindpriikuvandiga: „Are You Sure Hank Done It This Way“ seadis küsimärgi alla muusikatööstuse lihvitud suuna, „I’ve Always Been Crazy“ ja „Don’t You Think This Outlaw Bit’s Done Got Out of Hand“ aga uurisid piiri sõltumatuse ning müüdava poosi vahel.

Edu ja tunnustus

Sellest vastasseisust sai ka müügiedu. Jennings nimetati 1975. aastal CMA aasta meesvokalistiks. Aasta hiljem sai „Wanted! The Outlaws“, mille ta tegi koos Willie Nelsoni, Jessi Colteri ja Tompall Glaseriga, kantrimuusika esimeseks plaatinasertifikaadiga albumiks; seda müüdi miljon eksemplari. Album pälvis CMA aasta albumi auhinna, Jenningsi ja Nelsoni duett „Good Hearted Woman“ aasta singli auhinna ning paarist sai aasta duo. Nende 1978. aasta salvestus „Mamas Don’t Let Your Babies Grow Up to Be Cowboys“ tõi duole Grammy.

Mis sai edasi

Kokaiinisõltuvus kahjustas 1980. aastate alguses Jenningsi karjääri, kuid ta sai sellest jagu. Koos Nelsoni, Johnny Cashi ja Kris Kristoffersoniga alustas ta uut tööd ansamblis Highwaymen. Pärast regulaarsetest turneedest loobumist 1997. aastal salvestas ta koos ansambliga Old Dogs ning asutas Waymore Blues Bandi, millega astus valitud puhkudel üles 2001. aastani. Jennings suri 2002. aasta veebruaris diabeedi tüsistustesse, vaid mõni kuu pärast seda, kui ta valiti Country Music Hall of Fame'i liikmeks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga21 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada