Kuidas alustati

VLÜ algas kolme Pärnu klassivenna koosmängust. Raido Koppel oli neist ainus, kes oli lastemuusikakoolis nuppakordioni õppinud; Marko Matvere ja Mati Kiviselg jõudsid omal käel väikeste Tuulas valmistatud garmoškadeni. Kolme pilli unisoonis mängimine tekitas Matvere sõnul omapärase sumina. 1989. aasta jaaniõhtul mängis trio Pärnus esimest korda võõra publiku ees ja just seda õhtut loeb ansambel oma alguseks.

Ka nimi pidi kandma sedasama sihitut lusti. Matvere pakkus esmalt „Väikeste Mustade Lõõtspillide Ühingut“, ent Koppel oli oma pilli valgeks värvinud ja nii jäi värv nimest välja. Sisuline suund kujunes samal ajal: aastatel 1987–1990 käis Matvere vanade laulikute mälestusi ja laule salvestamas ning leidis seejärel Kirjandusmuuseumi arhiivist pruunid magnetofonilindid. Algul mängiti valsse ja reinlendreid, hiljem polkasid; laulud lisandusid publiku nõudmisel.

Tuntuks saamine

Kolmikust kasvas suuremate pidude jaoks ansambel. Algul liitus Katrin Bogdanova, hiljem viiuldaja Joel Sarv ning mõne aasta pärast trummar Mait Seger ja bassist Erkki-Kalle Esop. 1995. aastaks oli repertuaaris rohkem kui ühe kasseti jagu lugusid: ilmus esimene helikandja ja samal aastal salvestati laiema koosseisuga veel väikeses tiraažis CD. Sellest ajast peale sõitis ansambel peaaegu igal nädalavahetusel mööda Eestit peolt peole; Matvere on nimetanud 1995. aastat ka VLÜ laiema tuntuse alguseks.

Muusika ja tuntumad lood

Arhiivist leitud eesti küla- ja merelaulude kõrvale võttis ansambel aja jooksul teiste rahvaste rahva- ja autorilaule, milles kõlas sama igatsus, koomika või magus äng. Neid tõlkisid eesti keelde muu hulgas Jaan Tätte, Laur Lomper, Kristel Salu ja Anzori Barkalaja. 2009. aasta duubelplaadil „Härrad vahetavad piibud“ mängisid juba ka puhkpillimehed Sander Udikas ja Aivar Vassiljev. Matvere võtab ansambli kõlapõhimõtte otse kokku: „Rahvamuusika on juba kord selline asi, mida ei saa ülemäära ära lihvida.“

Mis sai edasi

Pika tee järel ei ole VLÜ muutunud muuseumiesemeks. 2023. aastal kirjeldas Matvere, kuidas samad pillimehed võivad anda pidulikes rõivastes istumiskontserdi või panna tantsupeo nii võimsalt käima, et tunnevad end nagu noorukite rokkgrupp. 2025. aasta album „Kõrge mere pääl“ tõi uue nurga: sõnalis-muusikalise põimiku ainese kogus ansambel 35 aasta jooksul eri esinemispaikades publikut vaadates. Lõpetamise mõtet pole Matverel olnud — ka ansambli võimaliku lagunemise järel mängiks ta seda muusikat edasi seni, kuni käed ja suu liiguvad.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada