Kuidas alustati

Virmalised said Tallinnas kokku 1960. aastate keskel, et mängida Beatlesi ja teiste lääne rokkansamblite lugusid. Ansambli keskmes seisis Toivo Kurmet: algul laulja ja pillimees, 1967. aasta sügisest üha enam ka oma lugude autor. Tema kõrval vahetusid pillimehed ja solistid; eri aegadel kuulusid ansamblisse teiste seas Ülo Kurmet, Paavo Soots, Mati Vaarmann, Ants Kasesalu, Jaak Joala, Silvi Juhansson ja Melike Amjärv. Virmaliste nägu ei kujundanud seega üks püsikoosseis, vaid Kurmeti meloodiad ja nende ümber koondunud hääled.

Tuntuks saamine

28. aprillil 1968 kinos Kosmos peetud Eesti NSV esimesel rokifestivalil jäi ansambel silma režissöör-operaator Mark Soosaarele, kes tegi neist veerandtunnise värvifilmi „Lepatriinude lennutaja“. Festivali järel keelustasid võimud edasised rokifestivalid. Samal suvel tegi ansambel oma esimesed lindistused Eesti Raadios ning järgmisel aastal andis seni tantsuõhtutel mänginud rühm Tallinnas oma esimesed päris kontserdid. Sel lühikesel ajajärgul laulis Virmaliste salvestistel ka Jaak Joala: tema häälega jäädvustati Kurmeti „Naer“, „Taas on päev“ ja mitu teist lugu.

Muusika ja tuntumad lood

Laenatud lugude kõrvale tekkis kiiresti oma repertuaar. Kurmeti lauludes kohtusid biitansambli kõla ja tugev meloodiatunne; aastatel 1971–1976 tehtud telelindistustel laulsid tema kõrval Joala, Ülo Kurmet, Juhansson ja Amjärv. Valter Ojakäär meenutas heliloojat: „Ma olin kuulanud Toivo Kurmeti laule, mida Joala väga kiitis, ja need olid head laulud.“ Selline hinnang aitab mõista, miks Virmaliste nimi jäi püsima ka siis, kui koosseis ise enam laval ei seisnud.

Edu ja tunnustus

Ansambli tuntusest ei kasvanud omal ajal tavapärast plaadikarjääri. 1969. aasta novembris kuulati Toivo Kurmet KGB-s üle ning sellest ajast alates hakati tema esinemisvõimalusi piirama. Virmalistele kavandatud kaks väikeplaati keelustati Eestis; Eesti Televisioonis õnnestus ansamblil esineda 1. aprillil 1972, pärast mida piirati tema loomingulist tegevust veelgi. Nii jõudsid laulud kuulajateni eeskätt raadio- ja televisioonisalvestuste, mitte ansambli enda kodumaiste plaatide kaudu. Virmalised hajusid 1977. aastal. See lõpp ei olnud pelgalt loomulik koosseisuvahetus: ansambli tegevus jäi seisma enne, kui tema loomingust jõudis Eestis ilmuda terviklik heliplaat.

Mis sai edasi

Toivo Kurmet emigreerus 1979. aastal Rootsi ning avaldas seal hiljem oma muusikat. Virmaliste salvestised jõudsid laiema valikuna kuulajateni alles 2004. aasta laserplaadil „Tund aega Virmalistega“, mis koondas aastatel 1968–1976 tehtud lindistusi. Hilisem restaureeritud väljaanne ja ansambli 60. aastapäeva vinüül andsid loole ootamatu pöörde: kodumaise plaadita jäänud rühma pärand jõudis albumile aastakümneid pärast laialiminekut.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 17.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada