Kuidas alustati

1950. aastal Tallinnas sündinud Salumets õppis fagotti Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Tema muusikutee kulges kahel rajal: aastatel 1972–1993 mängis ta Estonia teatri sümfooniaorkestris, väljaspool teatrit aga laulis, mängis bassi ja aitas uusi bände käivitada.

Esimene suur bänd tema elus oli 1960. aastate biitansambel Optimistid. Salumets oli seal laulja ja bassimängija, kuid mängis salvestustel ka suupilli, fagotti ja klahvpille. Ansambli eelkäija Reval tegi 1966. aasta varakevadel kaks raadiosalvestust ja võitis Eesti Televisiooni muusikakonkursi; peagi keelati Revali nimi ning asemele tuli Optimistid. Nii sai Salumetsast üks oma põlvkonna nähtavamaid pillimehi. 1968. aastal lahkus ta ansamblist koos mitme teise põhikoosseisu liikmega.

Tuntuks saamine

1971. aasta sügisel pöördus Salumets endise Optimistide-kaaslase Toomas Kõrvitsa poole mõttega luua väike, lihtsa repertuaariga külabänd. Nõnda sündis ansambel Kukerpillid, kus Salumetsast sai bassimängija; esimeses koosseisus lõi ta bassi mängides jalaga ka basstrummi. Ansambli 1972. aasta teleesinemine saates „Reklaamiklubi“ tõi kiiresti esinemiskutseid maapiirkondadest. Ühel varasel kontserdireisil võttis Artur Rinne noored muusikud oma kavva; Salumetsale makstud 40 rubla oli ligi pool tema orkestrikuupalgast. Nii hakkas rahvalik bänd ka sissetulekut tooma. Salumets meenutas, et sealne publik ei otsinud Elvist ega rokenrolli: „Neid huvitas külamuusika.“

Muusika ja tuntumad lood

1973. aastal läks Salumets sõjaväkke ja tema asemele tuli Ike Volkov. Samal aastal püüdis kontserdikorraldaja Peedu Ojamaa saata Kukerpillid pikale suvetuurile: muusikutele anti allkirjastamiseks tühi paber, mis osutus hiljem lepinguks. Salumets jäi siiski tuurist kõrvale. Pärast teenistust ei avanenud tal Kukerpillidesse tagasiteed. Salumets sidus seda hiljem ühe suvetuuri vahelejätmisega, Kõrvits aga meeste erineva maitse ja olemusega — kaks mälupilti jäävadki kõrvuti. Salumets ei jäänud muusikast kõrvale: ta oli ka Credo, Palderjani ja Kollektsiooni asutajaliige, liikudes biidist rahvaliku muusika ja estraadini.

Mis sai edasi

Laval kogetu kasvas hiljem muusikaajaloolase tööks. Salumetsast sai rokkmuusika populariseerija ja tõlkija ning 2013. aastal ilmus tema „Rockrapsoodia. Eesti rockmuusika sünnilugu“ teine, täiendatud trükk — ulatuslik ülevaade 1960. aastate Eesti biitansamblitest. Raamatu sihi sõnastas ta ise nii: „Soovisin kirjeldada ajastut läbi mälumaastike ja mälestuspiltide ning täita üks tühimik Eesti kultuuriloos.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 20.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada