Kuidas alustati

Stucchi liitus kaheksa-aastaselt koguduse kooriga ja teenis esimese kitarri jaoks raha neoonvalgusteid kokku pannes. Pärast kunstikeskkooli õppis ta reklaamigraafikat. 1981. aastal kohtus ta hääletades noormeestega, kellest sai ansambel Watermelon String Band. Selle bluegrass-ansambli naislauljana esines ta Milano klubides; bändi eesotsas oli bandžomängija Bruno Guaitamacchi.

1983. aastal kohtus Stucchi produtsent Roberto Gaspariniga ja nii sündis nimi Valerie Dore. Alguses oli tegu stuudio- ja kuvandiprojektiga: Monica kehastas tegelaskuju laval, kuid loo „The Night“ põhivokaali laulis Dora Carofiglio ning lugude „Get Closer“ ja „It's So Easy“ põhivokaali Rossana Nicolosi, keda abistas Carofiglio.

Tuntuks saamine

„The Night“ tegi sellest tegelaskujust Euroopa menunime: lugu jõudis Saksamaal viiendale ja Šveitsis kaheksandale kohale. Monica aeglane liikumine, pitsrõivad ja vaoshoitud žestid andsid niinimetatud romantilisele tantsumuusikale äratuntava näo, mis erines toonase disco läikivamast ja mehaanilisemast ilmest.

Muusika ja tuntumad lood

Albumi „The Legend“ jaoks vahetas Stucchi meeskonda: Marco Tansini komponeeris ja arranžeeris suure osa albumist, Simona Zanini kirjutas ingliskeelsed tekstid ning ise salvestas ta põhivokaalid. Album salvestati 1985.–1986. aasta talveöödel Carimate lossis asuvas stuudios Morning Studio. Plaadil segunesid popp, tantsumuusika ja inglise folk ning lood jutustasid kuningas Arthurist ja ümarlaua rüütlitest. Albumi esimene singel „Lancelot“ tõi diskorütmi sisse vilepillid, torupillid ja vanade ballaadide hõngu.

Keskaeg ei olnud üksnes muusikaline teema: keebid, saapad, ehted ja rõivad lõid laval sama maailma. Stucchi selgitas seda nii: „Mängisin, tegin valikuid ja lõin muusikat, et selles oleks alati midagi originaalset.“

Edu ja tunnustus

1986. aastal sai laulust „King Arthur“ Rai saate „Discoring“ tunnuslugu ning „Lancelot“ jõudis Šveitsi edetabelis kümnendale kohale. Album „The Legend“ tõusis samas riigis üheksateistkümnendale kohale – ümarlaua rüütlite maailm leidis publikut ka väljaspool Itaaliat.

Mis sai edasi

1987. aastal lõpetas Stucchi koostöö Gaspariniga ning töötas Londonis koos tulevase abikaasa Mauro Zavagliga. Tema enda produtseeritud singel „Wrong Direction“ ilmus Itaalias 1988. aastal, kuid ta katkestas singli reklaamimise ja hoidus seejärel lavast eemale. Hiljem kirjeldas ta oma otsust nii: „Otsustasin Valerie Dore mõneks ajaks kirstu panna, et Monica Stucchi ellu jääks.“ Alates 2005. aastast esines ta taas üksikutel kordadel, 2006. aastal salvestas ta loo „How Do I Get to Mars?“ ja 18. märtsil 2010 naasis telesse saate „Matricole & Meteore“ külalisena.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada