Valdo Randpere
Muusikast ei saanud Valdo Randpere elukutset, kuid see avas talle tee vabadusse: Ivo Linna asendamise eest saadud välisreisivõimalus viis ta 1984. aastal Soome, kust ta põgenes koos Leila Milleriga Rootsi.
Viimati eetris · Saaremaa
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1SaaremaaValdo Randpere/Karavan3 korda eetrisviimati
- 2Magic WindLeila Miller/Valdo Randpere3 korda eetrisviimati
- 3PühajärvLeila Miller/Valdo Randpere2 korda eetrisviimati
- 4Püha järvLeila Miller/Valdo Randpere1 kord eetrisviimati
- 5Eesti Muld Ja Eesti SüdaInes Ja Valdo Randpere90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Lapsepõlves peitis Randpere akordioni muusikatunni ajaks keldriboksi ja läks ise linna; vanemad avastasid puudumised alles hiljem.
- Heino Kaljuste nimetas teda koorilauluharjumuse pärast „koori kuuvarjutuseks“: Randpere ei püsinud üheski kooris üle paari kuu.
- Saate võitjana said Randpere ja Ines õiguse annetada 500 000 krooni enda valitud heategevuseks.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Randpere muusikutee algas kooliajal Tallinnas, kui ta mängis kitarri ja tegi vastasmaja naabripoisi Urmas Alendriga ka esimesi lindistusi. Muusika jäi tema kõrvalteeks ka siis, kui ta lõpetas 1982. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude ning töötas seejärel justiitsministeeriumis ja komsomoli keskkomitee kultuuri- ja propagandaosakonnas. Üliõpilasena viis kitarrioskus ta muu hulgas Kamtšatka malevarühma; hiljem nimetas ta just seda suve üheks oma eredamaks mälestuseks.
Tuntuks saamine
Kaheksakümnendate alguses esines Randpere koos toonase abikaasa Leila Milleriga. Mõlemad olid Tallinna Filharmoonia juures tunnustatud kutselised lauljad ja heliloojad ning nende kavasse kuulus ka „Pühajärv“. Ootamatu pöörde tõi 1984. aasta: Randpere kutsuti haigeks jäänud Ivo Linnat ühel esinemisel asendama. Korraldajad lubasid talle vastutasuks välisreisi ja augustis avanes võimalus sõita Kotka merepäevadele. Sealt jätkasid Randpere ja Miller laevaga Rootsi ega naasnud Nõukogude Eestisse.
Põgenemise hind oli ränk: nende 15-kuune tütar jäi Eestisse vanaema juurde ning pääses vanemate juurde alles kaks aastat hiljem. Los Angeleses peetud pressikonverentsil võttis Randpere oma valiku kokku sõnadega: „Ma tahan elada Eestis. Ma ei taha elada Nõukogude Liidus.“ See oli ühtaegu laulja ja riigiametniku otsus, mis katkestas tema senise elu mõlemal rajal.
Muusika ja tuntumad lood
Rootsis kavatses duo esialgu salvestamist jätkata ja lõi kontakte muusikakirjastajatega, kuid Randpere tööelu suundus turundusse ning seejärel IT-valdkonda. 1986. aastal alustas ta IT-ajakirjas kuulutuste müügiga, seejärel sai tootejuhiks, turundusdirektoriks ja 1995. aastal ettevõtte tegevjuhiks. Eestisse naasis ta 1998. aastal ja asus juhtima IBM Eestit. Oma varaseid lindistusi ja laulmist meenutades on ta olnud enesekriitiline: „Ma arvan siiski, et nii andekas ma polnud, et sellest oleks päris elukutsena midagi tulnud.“ Muusika jäi tema ellu, kuid sellest ei saanud tema peamist ametit.
Edu ja tunnustus
Avalikkuse ette lauljana naasis Randpere 2008. aastal, kui võitis koos Eda-Ines Ettiga telekonkursi „Laulud tähtedega“ publiku telefonihääletusel. Aasta hiljem jõudis sama paar saates „Eesti otsib lemmiklaulu“ finaali. Finaalis jäi nende esitatud Rein Rannapi ja Lydia Koidula „Eesti muld ja eesti süda“ teisele kohale.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
