Kuidas alustati

Puura kasvas Keema külas talus ja tema lapsepõlve kuulusid ühtaegu maatöö ning Lõuna-Eesti sõjajärgsete hirmude järelkaja. Pärast Võru 1. keskkooli lõpetamist läks ta 1969. aastal Tartu Muusikakooli, kus õppis Ivo Kuuse juures. Juba teisel kursusel laulis ta Vanemuise ooperikooris; esimeseks väikeseks ooperiosaks sai Saadik Cherubini „Medeias“. Tartus kohtus ta ka oma tulevase abikaasa ja lavapartneri Sirje Puuraga. Lavapartnerid märkasid hiljem, et vene keeles lauldes lõi tema baritonis läbi võru keelele omane pehmus.

Tuntuks saamine

1973. aastal jätkas Puura lauluõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Viktor Gurjevi klassis. Kolm aastat hiljem laulis ta konservatooriumi ooperistuudio lavastuses Figarot ja alustas Estonias ooperi- ja operetisolistina. 1979. aastal saavutas ta Glinka-nimelisel üleliidulisel lauljate konkursil teise koha. Samal aastal täiendas ta end Moskva konservatooriumis ning aastatel 1983–1984 Milano La Scala laulukoolis kuulsa metsosoprani Giulietta Simionato klassis.

Muusika ja tuntumad lood

Puura lavaampluaa ulatus ooperi tõsistest isarollidest opereti kergema mängulisuseni. Tema rollide seas olid Figaro ja Almaviva Mozarti „Figaro pulmas“, Germont Verdi „Traviatas“, Escamillo Bizet’ „Carmenis“, Onegin Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“ ning Danilo Lehári „Lõbusas leses“. Teatritöö kõrval laulis ta kontsertidel ja vokaalsümfoonilistes suurvormides ning esines Venda Tammani trioga ja Operetisalongiga. Publiku mällu jäi ta ka muusikafilmide ja telesarjade näitlejana. Eesti Televisioon talletas tema ooperiosi muu hulgas „Maskiballi“, „Carmeni“, „Hovanštšina“, „Barbara von Tisenhuseni“ ja „Traviata“ salvestustes.

Edu ja tunnustus

Tema tööd tunnustati 1988. aastal Eesti NSV teenelise kunstniku nimetusega, 1999. aastal Georg Otsa auhinna ja 2001. aastal Harjumaa teatripreemiaga. 2022. aastal sai ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Oma nooruse tähtsamaid rolle võrdles ta esimese armastusega. Puura ise sõnastas oma mõõdupuu lihtsalt: „Olen püüdnud eesti rahvale laulda nii ilusti, kui soovisin.“

Mis sai edasi

Pärast Estonia põhikoosseisust lahkumist 2011. aastal jätkas Puura samas teatris rollilepingutega; veel 2022. aastal oli tal repertuaaris neli-viis lavastust. 2026. aastal kuulutati välja tema ja René Soomi novembrikontserdid ansambliga Horoskoop, mille kavva valiti Itaalia ja Lõuna-Ameerika armastuslaule ning muusikali- ja operetihitte. Terevisioonis ütles Puura: „Armastus hoiab meid üleval.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 17.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada