Kuidas alustati

Vägilased alustas 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Noorte muusikute taust hõlmas nii pärimusmuusikat, rokki, poppi kui ka džässi ning sellest sai nende kõla alus: regilaulud, laulumängud ja vanem pillimuusika kohtusid nüüdisaegse harmoonia ja rütmiga. Ansambli kandvateks häälteks ja pärimusmaterjali otsijateks kujunesid Meelika Hainsoo ning Cätlin Jaago, hilisema nimega Cätlin Mägi. Lauluhäälte kõrval kõlasid torupill, vilepillid, parmupill, kitarrid, elektriviiul, bass ja löökpillid; pillivärv muutus, kuid tantsuline jõud jäi.

Tuntuks saamine

Kursuseprojektist kasvas kiiresti Viljandi pärimusmuusika festivali kauaaegne publiku lemmik. Vägilased ei esitanud vana muusikat puutumatu museaalina, vaid tegi sellest energilise lavamuusika, millele sai kaasa laulda ja mille saatel tantsida. Ansambel mängis peale Eesti ka Soomes, Rootsis, Portugalis, Udmurtias, Ukrainas, Šetlandil ja Šotimaal ning jõudis 2007. aastal ka kontserdireisile Ameerika Ühendriikidesse.

Muusika ja tuntumad lood

Esimene album „Väga ilusad“ ilmus 2004. aastal. Plaadil kõlab ka „Härrad vahetavad piibud“, milles vana laulumängu hoog kohtub ansambli žanripiire ületava esitusviisiga. Järgnesid „Ema õpetus“ 2006. aastal ja „Kes aias?“ 2010. aastal. Viimase plaadi jaoks otsisid Hainsoo ja Jaago eri paikadest välja nii tuttavate kui ka vähem levinud laulumängude variante. Nii polnud pärimus Vägilaste jaoks valmis repertuaar, vaid materjal, mida uurida, võrrelda ja uuesti inimeste sekka viia.

Edu ja tunnustus

2011. aasta pärimusmuusika auhindadel valiti „Kes aias“ aasta armastatuimaks looks ning Vägilased sai Eesti Pärimusmuusika Keskuse eriauhinna. Sama suve Viljandi pärimusmuusika festivalil andis ansambel oma viimase kontserdi: kontsert oli välja müüdud ning fännide nõudmisel kanti esinemine üle ka välilava ekraanile. Pärast seda läks koosseis laiali.

Mis sai edasi

Pärast Vägilasi jätkas Hainsoo pärimuslaulu esitusstiilide õppimist ning lõi väiksema ja kammerlikuma ansambli Lepaseree. Vägilased ise lükkas aastaid tagasitulekukutsed tagasi, kuni Viljandi folgi 30. sünnipäev andis põhjuse teha 2023. aastal üksainus nostalgiakontsert. Enne taasühinemist ütles Hainsoo „Terevisioonis“: „Kui me nüüd ise neid lugusid niimoodi aastate tagant jälle kuulame ja mängime, siis tundub, et päris tore on olnud.“ Proovides selgus, et üle kümne aasta esitamata lood olid endiselt lihasmälus ja isegi sõnad tulid mängides meelde.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada