Urmas Alender
Ruja lavahääle kõrval oli Urmas Alenderil teine muusikuelu: ta esines folklauljana ja kirjutas oma laule. Suur osa tema soolosalvestustest jõudis kuulajateni alles pärast tema surma.
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Minu Eestimaa90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Alenderi isa oli laevamehaanik ja ema haljastustöötaja.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Urmas Alender tegi esimese ansambli Varjud juba seitsmendas klassis koos koolikaaslase Tiit Haagmaga. Pärast keskkooli soovitas Rein Rannap tal lavakunsti õppima minna, kuid keemia järeleksami tõttu jäi see võimalus esialgu kasutamata. Järgmist vastuvõttu tuli oodata kaks aastat. Vahepeal töötas Alender Dvigateli tehases, et sõjaväest pääseda ja sisseastumiseni aega sisustada.
1974. aastal astus ta lavakunstikateedrisse ning lõpetas selle 1978. aastal. Järgnes töö Nukuteatris, kus ta mängis nii sirmi ees kui ka taga: tema rollide hulka kuulusid näiteks Koerake ja Kingsepp. Teatrisse viis ta ka oma muusikat, esinedes kavas „Vaikusse, valgusse, puhtusse minna“ nii esitaja kui ka muusika autorina.
Tuntuks saamine
Rujaga oli Alender seotud juba 1971. aastast. Ansambli liikmed vahetusid, kuid tema jäi aastatel 1971–1988 selle ainsaks püsiliikmeks. Koos Rujaga jõudis ta Tartu levimuusikapäevade auhinnatud esinejate hulka; samal ajal laulis ta aastatel 1979–1980 ka Propelleris. Teatrikool, Nukuteater ja mitu ansamblit mahtusid seega tema ellu kõrvuti.
Alender ei olnud Rujas ainult teiste loodud muusika esitaja. 1985. aastal tuli ansambel tema algatusel uuesti kokku ning salvestas tema laulu „Sõbra käsi“. Järgmisel aastal lindistati „Eleegia“ ja „Teisel pool vett“. Alenderi-aegse Ruja viimane esinemine jäi 1988. aastasse.
Muusika ja tuntumad lood
Folkmuusikafestivalidel esines Alender regulaarselt juba alates 1970. aastate teisest poolest, kuigi neid laule kuulis raadios harva. Ta oli ühtaegu helilooja ja laulutekstide autor; 1980. aastate esimesel poolel hakkas ta järjest rohkem viisistama omaenda luulet. Tema kirjutatud laulude hulka kuuluvad „Vaiki, kui võid“ ja „Teisel pool vett“. Hilisemates soolosalvestustes leidub akustiliste laulude kõrval ka kantrit, bluusi ning elektroonilisi katsetusi.
Mis sai edasi
1989. aasta juulis sõitis Alender koos kümneaastase tütre Yokoga Stockholmi. Pere pidi kahe nädala pärast tagasi tulema, kuid augustis teatas ta otsusest Rootsi jääda. Varem oli ta öelnud: „Mis ka ei juhtuks, mina jään Eestisse.“ Välismaale kolimist nimetas ta hiljem ajutiseks.
Koostöös Dataga ilmus 1992. aastal kassett „Vana kloun“. Alender hukkus 28. septembril 1994 parvlaeval Estonia; akustiline „Hingelind“ ning Ricky Deliniga tehtud ingliskeelne „Wasted Years“ ilmusid 1995. aastal. Soololoomingu ulatust avas 2000. aastal kaheplaadiline „Kogutud teosed“. Säilinud oli 18–19 tundi salvestusi. Tema 70. sünniaastapäevaks 2023. aastal koostasid Vaiguviiul ja Yoko Alender neist kogumiku, mis tõi välja varem avaldamata laule ning tuttavate palade senikuulmata versioone.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 11.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
