Kuidas alustati

Ummaleelo sai alguse Ummamuudu rahvamuusikaprojektina. Ummamuudu ise tekkis 1989. aastal Võrus, kus neli Võrukaelte kooris laulnud koolipoissi võtsid kätte kontrabassi, kitarri, viiuli ja mandoliini ning hakkasid tegema kantri- ja folgipõhist muusikat. Juba nimi sidus Ummamuudu Võrumaaga. Kaverite asemel lähtus ansambel põhimõttest: „Laulud peaksid olema kas ajakohastatud rahvamuusika või nende endi looming.“ Ummaleelost sai selle põhimõtte üks kõige selgemalt pärimuslikke harusid.

1997. aastal ilmus CD (EP) „Ummaleelo“, mille Ummamuudu tegi koos seto kooriga Leelonaase. 2002. aastal andis plaadifirma Metronom Ummaleelo nime all välja plaadi „Hairasoo“. Plaadil laulsid Silvi Tumanskaja, Astrid Böning, Anu Taul ja Liina Hendrikson; pillimeestena lõid kaasa Paul Daniel, Marko Sirila, Toomas Leis, Antti Perli, Meelis Leis ja Indrek Veskimäe. Nii ei olnud Ummaleelo Ummamuudu tavakoosseisu uus nimi, vaid eraldi projekt, kus kohtusid lauljad ja eri taustaga pillimehed.

Muusika ja tuntumad lood

Plaadi „Hairasoo“ kolm pala – „Hairasoo“, „Valgõ jänes“ ja „Olli näio“ – põhinevad seto rahvaviisidel. Kaks esimest seadis Toomas Leis, kolmanda Meelis Leis. Koosseis aitab mõista ka kõla: Astrid Böning mängis lisaks laulmisele kannelt, Anu Taul kaherealist lõõtsa, torupilli ja parmupilli ning Meelis Leis lõõtsa, akustilist kitarri ja mandoliini. Kõlapildis olid veel kitarrid, bass, klahvpillid, trummid ja viiul. Nii ei kaunistanud Ummaleelo vana laulu ühe rahvapilliga, vaid ehitas kogu seade akustiliste ja elektriliste kõlavärvide kokkumängule.

Koht eesti muusikas

Plaadil täiendasid kõlapilti külalismuusikud Jarno Tastula viiuliga ja Raivo Sildoja hiiu kandlega. Selle koosseisuga paigutub Ummaleelo Eesti pärimusmuusika ja pop-folgi piirile: seto laul ei muutu muuseumiesemeks, kuid bänd ei varjuta ka selle päritolu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 18.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada