Kuidas alustati

1980. aastate lõpus käis Ultra Naté arstiõppe ettevalmistuskursustel ja avastas Baltimore’i põrandaalust klubielu. Klubis Odell’s leidis ta maailma, kus tundis end kodus. Tutvus produtsenditiimiga Basement Boys avas järgmise ukse: nad hakkasid koos muusikat tegema. BmoreArtile seda üleminekut kirjeldades meenutas ta: „Nii ma siis kaasa lõingi ja katsetasin.“

Tema debüütsingel „It’s Over Now“ ilmus 1989. aastal. Leping Warneri Briti haruga tõi kaks albumit: „Blue Notes in the Basement“ ja „One Woman’s Insanity“. Teine album ilmus 1993. aastal ja tõi tema tantsumuusikasse tugevama R&B kõla.

Tuntuks saamine

Warneri juurest liikus ta sõltumatu tantsumuusikafirma Strictly Rhythm juurde. Sellele järgnes 1997. aastal rahvusvaheline läbimurre looga „Free“. Naté kirjutas loo koos duoga Mood II Swing, andes oma autoripanuse klubihümni, millest sai tema visiitkaart. Järgmisel aastal salvestas ta koos Amberi ja Jocelyn Enriquezega koosseisus Stars on 54 Gordon Lightfooti loo „If You Could Read My Mind“ filmi „54“ jaoks.

Muusika ja tuntumad lood

Tema muusikaliste koostööpartnerite ring aina laienes. 2001. aasta albumil „Stranger Than Fiction“ tegid kaasa teiste hulgas 4 Hero ja Attica Blues. 2007. aasta albumi „Grime, Silk & Thunder“ ajaks oli tal ka oma plaadimärk Blufire. Laulmise ja lugude kirjutamise kõrval hakkas ta tegutsema ka produtsendi, DJ ja plaadifirma omanikuna.

Baltimore’is kasvas sõprade ja vinüülplaatidega alanud sundimatust koosviibimisest veel üks osa tema tööelust. Deep Sugar sai alguse 2003. aastal klubis Paradox, kaaslasteks Jonathan Knox ja Lisa Moody. Natést sai pidude DJ, õhtujuht ja korraldaja. Peod kandsid edasi seda külalislahket põrandaalust klubikultuuri, mida ta oli klubikülastajana kogenud ning millel oli oma koht mustanahaliste ja LGBTQIA+ kogukondade elus.

2022. aastal ilmus tema kümnes album „ULTRA“ ning ta tegi koostööd Icona Popiga. Samal aastal esitas ta Wembley staadionil koos Becky Hilli ja Stefflon Doniga laulu „Free“ naiste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaali pidustustel.

Mis sai edasi

Tema 2026. aasta koostöö HUGELi ja Imael Angeliga, „Movin’ To The Sun“, jõudis Briti ametlikus singliedetabelis teisele kohale, mis oli tema senine parim tulemus. Samal aastal valis Baltimore’i kunstimuuseum ta Alice ja Franklin Cooley nimelise heliloojaprogrammi teiseks residendiks. Residentuur sidus tema muusika muuseumi koguga ja andis inspiratsiooni tööks „Voyeur“ kallal. Tema projekt Deep Sugar Transmutation Voyeur ammutas ainest Wangechi Mutu skulptuurist „Water Woman“ ja Raúl de Nievese värvikatest helmestega kaetud figuuridest.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 12.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada