Traveling Wilburys
Viie kuulsa muusiku esimene ühine lugu sai alguse pappkastile trükitud hoiatusest. Ansambel ei sündinud plaani järgi, vaid seepärast, et kiiruga tehtud B-pool oli peitmiseks liiga hea. Traveling Wilburys muutis superstaariseisuse perekondlikuks naljaks ja töötas nagu sõpruskond garaažis.
Viimati eetris · Last Night
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Last Night5 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kõik liikmed võtsid endale väljamõeldud Wilbury nime: Nelson, Otis, Lefty, Lucky ja Charlie T. Jr.
- Ansambli teise albumi nimi oli „Traveling Wilburys Vol. 3“; ametlikku albumit „Vol. 2“ ei ole.
- Trummar Jim Keltner liitus perekonnanaljaga nime Buster Sidebury all.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
1988. aasta aprillis ütles George Harrison õhtusöögi ajal Jeff Lynne'ile, et peab järgmisel päeval plaadi tegema. Harrison meenutas hiljem: „Homme lähen stuudiosse, leian mingi koha, mõtlen välja viisi ja teen selle plaadi valmis.“ Lynne nõustus; samal õhtusöögil viibinud Roy Orbison küsis, kas võib kaasa tulla. Bob Dylan pakkus oma garaažistuudiot ning Tom Petty ühines pärast seda, kui Harrison läks Petty majja kitarri järele. Viieliikmeline koosseis sai kokku peaaegu juhuslikult.
Tuntuks saamine
Salvestuse ajal märkas Harrison Dylani garaažis kastil sõnu „Handle with Care“ ning ehitas nende ümber loo pealkirja ja sõnad. Warner Bros. ei tahtnud tulemust 12-tollise singli B-poolele peita. Harrisoni lahendus oli lihtne: jätta lint alles, kutsuda samad mehed uuesti kokku ja teha veel üheksa lugu. Kümme päeva kestnud salvestused Dave Stewarti Los Angelese stuudios andsid tulemuseks albumi „Traveling Wilburys Vol. 1“, mis ilmus 1988. aasta oktoobris.
Muusika ja tuntumad lood
Ansambli liikmed esinesid väljamõeldud perekonnana, kuigi kõik teadsid, kes nende taga on, ega pidanud kinni tavapärasest hierarhiast. Püsivat solisti ei olnud: sooloosa laulis tavaliselt see, kes oli loo sõnadega kõige rohkem seotud, teised aga lisasid refräänid, vaheosad ja kontrastsed hääled. Lynne meenutas nende tööviisi: „Keegi pakkus midagi välja ja hakkas riffiga pihta. Siis lõime kõik kaasa.“ Nii kõlasid viis äratuntavat lauljat ühe ansamblina, mitte külalisesinejate reana.
Edu ja tunnustus
Debüütalbum jõudis 1989. aastal Billboard 200 edetabelis kolmandale kohale ja seda müüdi esimese kuue kuuga kaks miljonit eksemplari. 1990. aasta Grammy auhindade jagamisel pälvis „Traveling Wilburys Volume One“ auhinna parima rokkesituse eest vokaaliga duo või ansambli kategoorias. Kiiruga tehtud lisaloost sai viie kogenud muusiku karjääris edukas teine vaatus.
Mis sai edasi
Roy Orbison suri 6. detsembril 1988, vähem kui kaks kuud pärast esimese albumi ilmumist. Harrison, Lynne, Dylan ja Petty tulid nelikuna 1990. aastal tagasi albumiga „Traveling Wilburys Vol. 3“, kuid ansambel ei käinud kunagi turneel. Petty ütles hiljem, et ametliku turnee korraldamine oleks olnud „vales vaimus“. 2007. aastal sai ansambli kataloog uue elu: „The Traveling Wilburys Collection“ müüdi Ühendkuningriigis esimesel nädalal rohkem kui 110 000 eksemplari ja sellest sai ansambli esimene album, mis jõudis Briti edetabeli esikohale.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga21 allikatKontrollitud 10.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
