Trans-Siberian Orchestra
Paul O’Neill soovis rokkansamblit, milles oleks muusikali dramaatilisust ja orkestri jõudu. Trans-Siberian Orchestra vormis sellest soovist jõuluteemalised rokk-ooperid, mis jõudsid lavale laserite, leekide ja hulga lauljatega.
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Christmas Eve (Sarajevo 12-24)90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Nimi oli inspireeritud Trans-Siberi raudteest, mida O’Neill seostas muusika võimega ühendada inimesi läbi karmi maastiku.
- O’Neilli algses visioonis olid progressiivse roki ansambel ja vähemalt 18 solisti.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Produtsent ja helilooja Paul O’Neill asutas Trans-Siberian Orchestra 1996. aastal, koondades enda ümber kaastöölisi, kelle seas olid Jon Oliva, Robert Kinkel ja Al Pitrelli. Savatage’i produtsendi ja kaasautorina oli ta juba toonud raskesse rokki teatraalset lugude jutustamist. TSO kujunes selle lähenemise jaoks omaette projektiks, kus olid orkester, koorid ja vahelduvad lauljad, mitte üks kõiki tegelasi kehastav solist.
Lugude jutustamine oli sama tähtis kui võimendatud heli. O’Neill ütles väljaandele Christianity Today: „Usun kindlalt lugude jutustamise jõusse.“ Lapsena oli ta kuulanud, kuidas isa mõtles välja keerukaid unejutte; ka suuremaks saades jäi ta kuulama lugusid, mida isa tema noorematele õdedele-vendadele rääkis. TSO lauludele soovis ta jutustuste abil anda veel ühe emotsionaalse mõõtme.
Tuntuks saamine
Debüüdiks oli kavandatud rokk-ooper „Romanov“, kuid see jäi kõrvale ning 1996. aastal ilmus selle asemel „Christmas Eve and Other Stories“. Selle instrumentaalpala „Christmas Eve/Sarajevo 12/24“ oli varem ilmunud Savatage’i albumil „Dead Winter Dead“. Jõulumuusika ja elektrikitarri dramaatiline kooslus aitas TSO nime all ilmunud debüütalbumi müügil jõuda mitmekordse plaatinaplaadi tasemele. Eri tüüpi rokk-ooperite jaoks loodud projekt oli leidnud eriti vastuvõtliku publiku jõuluajal.
Muusika ja tuntumad lood
Kontserditurneed algasid 1999. aastal ning salvestistest sai suurejooneline rokiteater. Lavavaatemängus olid kõrvuti keelpillid, elektrikitarrid, valgus, laserid ja pürotehnika. O’Neill kirjeldas lavade paigutamist areenide vastaskülgedele ja publiku sekka: ta soovis jõuda ka nendeni, kes istusid pealavast kaugel.
Kogu repertuaar ei piirdunud jõuludega. 2000. aastal ilmunud „Beethoven’s Last Night“ kujutas heliloojat Mefistofelesega oma hinge üle kauplemas. Hilisem duubelalbum „Night Castle“ ilmus 2009. aastal ja sellele järgnes 2015. aastal „Letters from the Labyrinth“. Need jätkasid TSO püüdlust ühendada laule ulatuslikumate jutustustega.
Mis sai edasi
O’Neill suri 2017. aasta aprillis, kuid tema loodud ettevõtmine jätkus. Kitarrist ja muusikaline juht Al Pitrelli jäi avalikkuses kõnelema O’Neilli visioonist pakkuda publikule läbimõeldud ja suurejoonelist etendust. TSO kolmekümnendaks aastapäevaks 2026. aastal kuulutas ansambel välja talveturnee, mille kavas oli uus lavaversioon teosest „The Ghosts of Christmas Eve“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 11.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
