Trace Adkins
Juhuslik kohtumine Nashville'i lennujaamas viis plaadifirma juhi tillukesse baari, kus ta pakkus Trace Adkinsile pärast üht esinemist plaadilepingut. Selleks ajaks oli tulevane kantritäht juba aastaid naftaplatvormidel töötanud ja piirkondlikel lavadel esinenud.
Viimati eetris · Ladies Love Country Boys
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Ladies Love Country Boys3 korda eetrisviimati
- 2Them Lips (On Mine)3 korda eetrisviimati
- 3I Left Something Turned On At Home2 korda eetrisviimati
- 4(This Ain't No) Thinkin' Thing90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Pärast vasaku väikese sõrme vigastamist lasi Adkins selle tagasi kinnitada niisuguse nurga all, et saaks kitarrimängu jätkata.
- Adkins lubas Jamey Johnsonil loo „In Color“ endale tagasi võtta, kui Johnson sai plaadilepingu ja soovis seda oma esimeseks singliks.
- Adkins on osalenud kaheteistkümnel USO tuuril Ameerika Ühendriikide sõjaväelaste toetuseks.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Juba ammu enne Nashville'i vaheldusid Adkinsi elus kaks rasket ametit. Keskkoolis laulis ta gospelit, Louisiana Techis õppis naftatehnoloogiat ning seejärel töötas merel. 1985. aastal tutvustasid platvormil kohatud mehed teda piirkondlikule kantribändile; enne naftaväljadele naasmist tuuritas ta selle ansambliga peaaegu viis aastat Texases ja New Mexicos. Endine esinemisagent küsis temalt, kas ta hakkab kunagi mõtlema, mis oleks võinud juhtuda; see küsimus pani ta 1992. aastal maja müüma ja Nashville'i kolima.
Tuntuks saamine
Adkins sai töökoha väikeses Tillie's and Lucy's klubis. Lennujaama pagasialal tutvustas tema tüdruksõber Rhonda Forlaw teda Capitol Nashville'i juhi Scott Hendricksiga; peagi kuulas Hendricks ühe esinemise ära ja pakkus talle sealsamas plaadilepingut. 1996. aastal ilmunud debüütalbum „Dreamin' Out Loud“ pälvis plaatinastaatuse ja tõi talle looga „(This Ain't) No Thinkin' Thing“ esimese kantriedetabeli esikoha. 1997. aastal sai ta Academy of Country Musicu parima uue meeslaulja auhinna.
Muusika ja tuntumad lood
Tema võimas bassbariton sidus kokku traditsioonilised ballaadid, töölisklassi lood ja lustakad peolaulud. 2005. aasta kahekordse plaatinastaatusega album „Songs About Me“ viis selle laia haarde looga „Honky Tonk Badonkadonk“ ka popmuusika Top 40 sekka. „You're Gonna Miss This“ näitas hiljem mõtlikumat poolt ja sai tema kolmandaks kantriedetabeli esikohalooks. Ka koostööpartneritega lauldes toetub ta madalale registrile. Melissa Etheridge'iga duetist rääkides ütles ta, et naistega on tal raske duette laulda, sest tema hääl on nii madal.
Edu ja tunnustus
Kõige teatraalsem auavaldus tuli Grand Ole Oprys 2003. aastal. Nelja jala ja üheteistkümne tolli pikkune veteran Little Jimmy Dickens ronis treppredelile, et esitada kuue jala ja kuue tolli pikkusele Adkinsile silmast silma kutse Opry liikmeks; seejärel palus Adkins oma iidolil Ronnie Milsapil ametliku vastuvõtutseremoonia läbi viia. Ta on võitnud kolm Academy of Country Musicu auhinda, nende seas aasta singli auhinna loo „You're Gonna Miss This“ eest ja aasta vokaalsündmuse auhinna koos Blake Sheltoniga loo „Hillbilly Bone“ eest.
Mis sai edasi
Kui tuuritamine 2020. aastal seiskus, kasutas Adkins ootamatut häälepuhkust ja salvestas 25 looga albumi „The Way I Wanna Go“, millel tema bariton kõlab koos artistidega Stevie Wonderist Snoop Doggini. 2026. aastal tähistas ta debüüdist möödunud kolme aastakümmet: tuli 30. aastapäeva turnee ja albumi „Dreamin' Out Loud“ uus väljaanne; 16. oktoobril peaks album esimest korda vinüülil ilmuma.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
