Kuidas alustati

Muusikute peres kasvanud Kõrvitsa esimeste bändikogemuste hulka kuulus tegutsemine Optimistide kitarristi ja lauljana. Rahvalaule tundis ta aga juba varasemast ajast. Ta on meenutanud: „Rahvalaulud olid mul vereringes, neid laulis lapsena mulle vanaema.“

Muusika kõrval õppis Kõrvits Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ruumi- ja mööblikujundust ning lõpetas kooli 1975. aastal. Enne õpingute lõppu oli ta töötanud Eesti Projektis, seejärel sai temast mööblivabriku Standard kunstnik. Ta kavandas nii kontori- kui ka puhkemööblit ning tema töid näidati näitustel ja messidel. 1986. aastast töötas ta vabakutselise sisearhitektina.

Tuntuks saamine

Vello Salumetsa meenutuse järgi võttis ta 1971. aasta sügisel endise Optimistide kaaslase Toomas Kõrvitsaga ühendust. Mõlema bänditegemises oli paus ning Salumets pakkus välja väikese koosseisuga rahvaliku ansambli. Mõte oli mängida lihtsamat repertuaari, mille esitamiseks ei peaks kõik liikmed olema kutselised muusikud. Kõrvits kutsus kaasa oma kunstiinstituudi koolivenna Taivo Linna. Kõrvits ja Taivo abikaasa Tiina Linna mäletasid bändi loomist mõnevõrra teisiti; Tiina rõhutas, et see oli kollektiivne otsus.

Kukerpillide esimene avalik esinemine oli 1. aprillil 1972 Ervin Abeli telesaates. Kõrvitsast sai ansambli laulja ja kitarrist. „Reklaamiklubi“ saated tõid kaasa korrapärased esinemised kaks korda kuus ning iga kord oli tarvis uut repertuaari. Kõrvits ja Linna otsisid kirjandusmuuseumi arhiivist rahvalaule; eriti köitsid neid meremehelaulud, milles Kõrvits tundis välismaa hõngu.

Muusika ja tuntumad lood

Kukerpillide laulja häält ei peetud kodus algusest peale enesestmõistetavaks. Ike Volkov on meenutanud, et Kõrvitsa heliloojast isa Harri arvas kaua, et poeg ei oska laulda, ning keelas tal vahepeal laulmise sootuks. Hiljem leppis isa sellega. Toomase poeg Mihkel on omakorda öelnud, et isa erilist tämbrit pole ühelgi teisel nende pere meesterahval.

Kõrvitsa osa ansamblis ulatub laulmisest kaugemale. Volkov kirjeldas teda 2025. aastal Kukerpillide nõudliku kunstilise juhina, kelle ideed saavad kuju ühises proovis. Süstemaatilist muusikaharidust Kõrvitsal pole: ta tuleb mõttega, võtab kitarri ning arutab koos kaaslastega läbi, kuidas lugu kõlama peaks. Poja Mihkli lapsepõlvemälestustes põimusid isaga koos veedetud aeg, muusika ja pillide ehitamine.

Mis sai edasi

2025. aasta novembris pühendati Kõrvitsa 80. sünnipäevale album „Tomi lood ja laulud“, mille esitlus kuulutati välja Nõmme Kultuurikeskuses. Kukerpillide loomisest peale ansamblis kaasa teinud laulja seisis nõnda ka enam kui pool sajandit hiljem ansambli loo keskmes.

2026. aasta novembris kuulutas ansambel välja 2027. aasta tänutuuri „Veel viimne kord“, nimetades seda oma viimaseks suureks ühisrännakuks ja kontserttuuriks. Väljakuulutatud koosseisus oli Kõrvits endiselt laulja ja kitarrist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 14.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada