Kuidas alustati

Esposito sündis 1950. aastal Napolis, hakkas muusikat tegema väga noorelt ja õppis mängima omal käel. Seitsmekümnendatel esines ta koos kollektiiviga La Comune Dario Fo etenduste avaesinejana. Juba enne tema esimeste heliplaatide ilmumist sobis teatrilavale tema väljamõeldud keel, mis koosnes improvisatsioonidest ja helidest. Ta õppis etnilisi pille ja Aafrika polürütmikat, et mõista rütmi matemaatilist struktuuri, kuid säilitas seejuures vaistlikkuse.

Enne soolokarjääri töötas ta stuudiomuusikuna ning mängis koos selliste laululoojatega nagu Lucio Dalla, Francesco De Gregori, Gino Paoli, Edoardo Bennato ja Pino Daniele. Esikplaadil „Rosso napoletano“ tõi ta esiplaanile selle, mis jäi tavaliselt tagaplaanile: trummid, esemetest loodud helid ja Vahemere kõlavärvid.

Tuntuks saamine

Popmuusika läbimurre saabus 1984. aastal. Looga „Kalimba de Luna“ võitis ta konkursi Un disco per l'estate ja sellest algas tema rahvusvaheline eduaeg; järgmisel aastal võitis ta taas, seekord looga „As tu às“, ning hiljem jõudis „Papa Chico“ Euroopa edetabelitesse. Pööre oli ühtaegu jõuline ja vastuoluline: löökpillimängija, kes tahtis päriselt mängida, pidi viis-kuus aastat hitti tutvustama ja tegi seda sageli fonogrammi saatel. Hiljem on ta rääkinud, et sai aru: see ei olnud tee, mida ta otsis. Nii hakkas ta taas katsetama.

Muusika ja tuntumad lood

Esposito loomingu keskmes on endiselt Napoli kohtumine maailma rütmidega: funk, džäss, Vahemere traditsioon ning Aafrika ja Ladina-Ameerika rütmid on talle ühe ja sama helilabori materjalid. Napoli ei ole talle suletud postkaardipilt; 2025. aastal ütles ta: „Pean end Napoli lapseks – see on läbinisti poorne linn, mis on alati nagu käsn endasse võtnud ja omal moel välja andnud kõik, mis sealt läbi on käinud“. Sama põhimõtet rakendab ta iga pilli puhul: omandab pilli keele ja annab selle tagasi isikupärase kõlana.

Edu ja tunnustus

Ühe suve hitt ei olnud tema loomingu ainus saavutus. 1986. aastal pälvis ta Lina Wertmülleri filmi „Un complicato intrigo di donne, vicoli e delitti“ muusika eest auhinna Nastro d'argento. Hiljem hakkas ta taas plaate tegema ning 2013. aasta albumil „Tam Tam Bass“ mängis ta koos orkestriga Orchestra dell'Accademia Nazionale di Santa Cecilia.

Mis sai edasi

Esposito ei ole loomingulisi otsinguid lõpetanud. 2025. aasta septembris kutsus Centro Sperimentale di Cinematografia ta Veneetsiasse rääkima oma loomeprotsessist; mõni kuu varem oli ta Napolis lavale toonud etenduse „Rosso napoletano“. 1. juunil mängis ta Auditorium La Porta del Parco laval löökpille koos ansambliga, kus olid basskitarr, trummid, klahvpillid, kitarr, saksofon ja elektroonika.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada