Tony Booth
Tony Booth juhtis Los Angelese Palomino Clubi majabändi, jõudis sealt kantriedetabelisse ja ei andnud siis ligi kakskümmend aastat ühtegi kontserti peaesinejana. Kui sõbrad ta 2006. aastal lõpuks lavale tagasi tulema veensid, algas tal teine karjäär.
Viimati eetris · The Keys In The Mailbox
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1The Keys In The Mailbox5 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kui Booth 2014. aastal uuesti Jaapanis esines, tõid kuulajad kaasa kavalehed, mida nad olid tema 1974. aasta külaskäigust alles hoidnud.
- Ühel esinemisel South Dakotas oli kohaliku bändi põhipill orel, nii et Booth sättis ülejäänud kava selle järgi, mida need muusikud kõige paremini mängida oskasid.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Tony Booth sündis 7. veebruaril 1943 Tampas Floridas. Neljateistkümneaastasena võitis ta kitarrivõistluse, kuid astus siiski New Mexico ülikooli, sest tahtis saada õpetajaks. Plaan muutus, kui sõber kutsus ta bändiga liituma. Booth meenutas hiljem: „Mängisime kuuel õhtul nädalas, pühapäev oli vaba ja ma ei jõudnud esmaspäeva ära oodata.“ Pärast esinemisi New Mexico ja Las Vegase klubides asutas ta 1968. aastal ansambli Modern Country, kolis Californiasse ja nimetas selle ümber Tony Booth Bandiks. Bändist sai North Hollywoodis asuva Palomino Clubi majabänd.
Tuntuks saamine
Palominos mängides sattus Booth Buck Owensi ringkonda. Ta salvestas Capitoli plaadifirmale Owensi organisatsiooni kaudu ning esines nii koosseisus Buck Owens All-American Show kui ka telesaadetes „Hee Haw“ ja „Buck Owens Ranch“. Academy of Country Music nimetas ta 1971. aastal lootustandvaimaks meeslauljaks ning Tony Booth Band pälvis kahel järjestikusel aastal akadeemia parima mitteringreisiva bändi tunnustuse. 1972. aastal jõudis lugu „The Key’s in the Mailbox“ Billboardi kantriedetabelis 15. kohale. Kogu kümnendi jooksul jõudis samasse edetabelisse neliteist Boothi laulu.
Muusika ja tuntumad lood
Boothi esimesel Capitoli albumil saatsid tema jõulist baritoni Don Richi viiul ja Jay Dee Manessi steel-kitarr; sellest sündis tugev ja puhas, tantsupõrandale loodud honky-tonk. Ta sai lavastuse „The Best Little Whorehouse in Texas“ üleriigilise ringreisitrupi jutustajaks ja bändijuhiks. 1983. aastal liitus ta bassimängija ja taustalauljana Gene Watsoni bändiga. Ta juhtis ka bändi tuuribussi; kui esinemisi jäi vähemaks ja pere vajas kindlamat sissetulekut, lahkus ta 1995. aastal bändist ning hakkas veokijuhiks.
Mis sai edasi
Texases käis Heart of Texas Recordsi omanik Tracy Pitcox Boothile peale, et too annaks peaesinejana kontserdi. Booth polnud ligi kakskümmend aastat peaesinejana laval olnud, kuid tema abikaasa Wanda, tulevane mänedžer Lynn Brown ja Pitcox said tema kõhklustest jagu. Pärast seda esinemist sõlmis Booth 2006. aastal lepingu Heart of Texas Recordsiga, tegi uusi salvestusi ja käis ringreisidel. Laval oli ta ka 2026. aasta juunis: Los Angeleses osales ta Palomino Clubist rääkiva dokumentaalfilmi linastusel ja arutelul ning esitas seejärel lood „Workin’ at the Car Wash Blues“, „The Other Woman“, „The Bottle Let Me Down“ ja „The Key’s in the Mailbox“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
