Tony Bennett
Rohkem kui nelikümmend aastat pärast oma esimest No. 1 hitti esitas Tony Bennett Great American Songbooki repertuaari saates MTV Unplugged ja võitis aasta albumi Grammy. Tagasituleku taga seisis poeg ja mänedžer Danny Bennett, kelle plaan oli jõuda noorema kuulajaskonnani armastatud repertuaari muutmata.
Viimati eetris · I Can't Give You Anything But Love (Radio Edit)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1I Can't Give You Anything But Love (Radio Edit)Tony Bennett & Lady Gaga2 korda eetrisviimati
- 2Put On A Happy Face2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kümneaastasena laulis Bennett New Yorgi Triborough Bridge’i avamistseremoonial.
- 1965. aasta marsil Selmast Montgomerysse kõndisid temaga koos Martin Luther King Jr. ja teised kodanikuõiguste toetajad.
- Smithsoniani muuseumikogudesse kuulub kolm tema maali, nende seas Duke Ellingtoni portree.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Anthony Dominick Benedetto kasvas Astorias Queensi linnaosas ühtehoidvas itaalia-ameerika peres. Tema isa suri, kui poiss oli kümneaastane, ning ema kasvatas kolme last; Tony hoidis samal ajal elus kaht unistust: laulmist ja maalimist. Manhattani High School of Industrial Artsis arendas ta mõlemat annet. Ta töötas laulva kelnerina, teenis Teise maailmasõja ajal Euroopas ja esines sõjaväeorkestritega. Pärast sõda õppis ta American Theatre Wingis ning veetis õhtuid 52nd Streeti džässmuusikute käe all.
Tuntuks saamine
1949. aastal võttis Pearl Bailey ta oma Greenwich Village’i etendusse, kus Bob Hope teda kuulis. Hope tegi talle otsekohese ettepaneku tulla koos temaga Paramounti laulma ja andis lavanime Joe Bari asemele uue: Tony Bennett. Columbia sõlmis Bennettiga lepingu 1950. aastal; „Because of You“ sai tema esimeseks No. 1 hitiks ja peagi tõi ta oma versiooniga popmuusikasse Hank Williamsi kantriloo „Cold, Cold Heart“.
Muusika ja tuntumad lood
Bennetti sügavam kiindumus kuulus džässile. Tema sõnul õpetas pianist Art Tatum teda muutma iga etteastet dramaatiliseks ja ootamatuks ning Bennett tõi selle vabaduse ka lihvitud poplauludesse. Kui edu andis talle suurema otsustusvabaduse, salvestas ta löökriistadele toetuva albumi The Beat of My Heart ja tegi koostööd Count Basiega. 1962. aastal sai „I Left My Heart in San Francisco“ tema tunnuslooks ja võitis kaks Grammyt, kuid Bennett käsitles levimuusika standardeid endiselt elava, mitte muuseumisse suletud materjalina.
Edu ja tunnustus
1970. aastad olid äriliselt ebakindlamad: Bennett asutas oma plaadifirma ja salvestas pianist Bill Evansiga kaks kammerlikku duettalbumit. 1986. aastal naasis ta Columbia juurde, hülgamata oma repertuaari. Frank Sinatrale ja Fred Astaire’ile pühendatud austusavaldused tõid järjestikused Grammyd ning 1994. aastal ilmunud MTV Unplugged sai 1995. aasta Grammyde jagamisel aasta albumi auhinna. Telepublik muutus, kuid Bennetti väikese koosseisu fraseerimine jäi samaks.
Mis sai edasi
Karjääri lõpuaastatel sai temast sild põlvkondade vahel. 88-aastaselt tõi Lady Gagaga koos tehtud album Cheek to Cheek talle Billboardi edetabelis No. 1 koha ja tegi temast vanima elusoleva esineja, kelle album selle koha oli saavutanud; 2021. aastal järgnes nende teine Grammyga pärjatud ühisalbum. Samal aastal sai avalikuks tema Alzheimeri tõve diagnoos; viimased kontserdid andis ta Lady Gagaga ja lõpetas seejärel laval esinemise. Bennett suri 21. juulil 2023, 96-aastasena. Temast jäi maha muudki kui heliplaadid: 2001. aastal avati tema kodukandis Queensis avalik kunstikool Frank Sinatra School of the Arts. Seal said kokku kaks kunstiala, mis olid teda kujundanud juba poisipõlves.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 16.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
