Tõnu Timm
Tõnu Timmi vanemad arvasid, et poeg harjutab mõnda aega kuus tundi päevas pilli ja õpib siis „päris ameti“. Ei õppinudki: temast sai Jääääre laulev kitarrist, maailmamuusika vahendaja ja Muhus õnnelikke laule kirjutav sooloartist.
Viimati eetris · Põleda rõõmust
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Põleda rõõmustMikk Tammepõld/Tõnu Timm8 korda eetrisviimati
- 2Üks Teine Laev (feat. Lauri Saatpalu)2 korda eetrisviimati
- 3Poegade laulTõnu Timm/Mikk Tammepõld1 kord eetrisviimati
- 4Muretu Suvi1 kord eetrisviimati
- 5Elu magusam kui mesiMikk Tammepõld/Tõnu Timm90 päevaga eetris ei olnud
- 6Kuningal on sasipäine naine90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Smilersi tehnikud sõitsid kord Jääääre bussiga Tallinnast edasi, sest neile meeldis seal toimuv; hiljem nimetasid nad Jäääärt tõeliseks rokkbändiks.
- Albumi pealkiri „Pidev mõtisklemine“ lähtub Uku Masingu mõttest, et armastus peaks olema pidev mõtisklemine selle üle, kuidas teist inimest rõõmustada.
- Esimese raadiotöö sai Timm siis, kui malevakaaslane Lauri Saatpalu palus tal ootamatult enda asemel saade teha ja soovitas lihtsalt oma plaadid kaasa võtta.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Timmi lapsepõlvekodu oli Võrtsjärve lähedal asuvas limnoloogiajaamas, kus töötasid mõlemad vanemad. Muusika oli perest pärit: mitut pilli mängiv vanaisa oskas koori juhatada, isa oli koorilaulja ning väike Tõnu seisis laulupidudel suurte meeste vahel, kõik sõnad peas.
Klaveriõpingutest jõudis ta kitarrini ja jäi suuresti iseõppijaks. Pärast Nõo kooli proovis Timm pääseda Elleri muusikakooli; seal pakuti talle lauluõpet, kuid sõjaväkke minek katkestas klassikalise laulu õpingud kahe kuu järel. Muusikast sai siiski tema amet, kuigi kodus peeti neid kuut tundi päevas mööduvaks vaimustuseks.
Tuntuks saamine
Nõo kooli ajal tegi ta koos Tartu kunstikooli poistega rokenrollibändi. Sealt jäi talle külge hüüdnimi Tõun. Algul see talle ei meeldinud, kuid nimi kolis koos koolikaaslastega Tallinnasse järele: „Kui lõpuks mu oma ema mulle ka Tõun ütles, siis ma andsin alla.“ Beergrassi järel sai Jäääärest aastakümneteks tema muusikaline kodu, kus temast kujunes laulev kitarrist. Ansambli algusaja kõla sündis 1990. aastate muutlikus Tartus ja Illegaardi klubiseltskonnas.
Muusika ja tuntumad lood
Timmi käes ei piirdu kitarr kuue keelega: tema kõlapilti kuuluvad havaikitarr ja pedal steel-kitarr, mis toovad tekstipõhisesse akustilisse muusikasse kantri- ja maailmamuusika värve. Ta on neid pille kasutanud nii Jääääres kui ka arvukates duodes ja stuudiotöödes ning otsinud neile kindla žanri asemel uusi rolle.
Koostöös Jaanus Nõgistoga valminud „Eesti kuningriik“ ja „Tulevikupärimused“ näitavad seda otsingut eriti selgelt. Mehed salvestasid naturaalselt, arvutis kokku kleepimata, ning kasutasid pille ja stiile enda sõnul mitte valesti, vaid „teistmoodi“. Vanad tekstid, mandoliin ja maailmamuusikast laenatud rütmid said nende käes uue käsitööliku kuju.
Koht eesti muusikas
Timm on Eesti muusikas tegutsenud ka väljaspool lava. 1990. aastatel juhtis ta Kuku Raadios saadet „Maailmamuusika“ ja järgmisel kümnendil Vikerraadios etnomuusikasaadet „Ilmahelid“. Ta on õpetanud etnomuusikat Tallinna Ülikoolis ning osalenud Euroopa maailmamuusika edetabeli paneelis, ühendades muusikukogemuse raadiotöö ja õpetamisega.
Mis sai edasi
Muhu saarele kolinud Timm hakkas plaate tegema varasemast tihedamalt: kolme aasta jooksul ilmus tal igal aastal plaat. 2026. aasta „Pidev mõtisklemine“ on tema neljas sooloalbum ja esimene neist vinüülil; Timm salvestas muusika Muhu kodustuudios ning abikaasa Irena Tammik aitas sõnade ja kujundusega. Lauludesse jõudsid hommikuvalgus üle mere, kadakatuul ja sookurgede hõiked. Timm ise võtab praeguse suuna kokku lihtsalt: „Ma teen õnnelikke laule.“
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga26 allikatKontrollitud 08.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
