Kuidas alustati

Tõnu Raadik lõpetas 1976. aastal Tallinna Muusikakooli viiuli erialal. Samal aastal soovitas Gunnar Graps teda Kukerpillidesse, kus ta asendas sõjaväkke läinud Tiit Kõrvitsat. Raadik on meenutanud: „Ma olin märgade kõrvatagustega kutsikas ja läksin bändi, mis triivis tollal juba laineharjal.“ Seal õppis ta enda sõnul, kuidas ansambel toimib ja kuidas kitsas ruumis kaua koos olla. Tema esimene periood Kukerpillides kestis 1986. aastani ning aastatel 1997–1998 tuli ta lühikeseks ajaks tagasi.

Muusika ja tuntumad lood

Viiul ei jäänud tema ainsaks erialaks. 1980. aastal lõpetas Raadik lavakunstikateedri näitlejana, töötas Nukuteatris ja Noorsooteatris ning õppis samal ajal heliloomingut. 1992. aastal lõpetas ta kompositsiooni Jaan Räätsa klassis, oli ühe hooaja Noorsooteatri muusikaala juhataja ja tegutseb 1993. aastast vabakutselisena. Tema looming liigub kammermuusikast filmi ja televisioonini, kuid teater jäi püsivaks koduks: muusikal „Puhh“ jõudis lavale 1995. aastal ning „Vargamäe tõde ja õigus“ 2003. aastal. Autoriplaatidel ulatub sama joon talvelauludest ja lastemuusikast isikliku autorilauluni. Selle tee verstapostid on 1999. aasta „Lumevarjude vahel“, 2000. aasta „Pööripäev“, 2000. aastate rännu- ja lastelaulud ning 2013. aasta „Vihmapüha“.

Edu ja tunnustus

Eriti sügav jälg on Raadikul Eesti lastemuusikas. 2008. aastaks oli ta loonud üksnes Nukuteatrile muusika ligi kolmekümnele lavastusele ja välja andnud üheksa autoriplaati; lastealbumite hulka kuulusid „Puhh“, „Mereloomad“ ja „Laululiblikad“. Samal aastal pälvis ta Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi, mis tunnustas korraga näitlejat, heliloojat ja viiuldajat.

Mis sai edasi

2022. aasta Mehhiko-reisil tabas Raadikut südameinfarkt. Operatsiooniks vajalik 75 000 eurot kogunes annetustena kolme tunniga; hilisema arvestuse järgi aitas teda üle 1200 inimese. Pärast taastumist võttis ta viiuli uuesti kätte: kolm kuud kestnud paus oli pillitunnetuse võõraks muutnud, kuid oskus tuli kiiresti tagasi. Seejärel tegi ta toetajatele tänuplaadi „Tuleasemed“. Album koosneb kuueteistkümnest Ann Tenno luuletustele loodud laulust ja jõudis 2024. aasta jaanuaris Apollo müügitabelis kuuendale kohale. Mehhikos kuuldud muusika muutis ka tema helikeelt: Raadik kirjeldas uut loomingut troopilisema, plastilisema ja teistsuguse rütmikaga muusikana. 2024. aasta lõpus kutsus ta annetajad tänukontserdile ja ütles: „Ma tunnen, et ma olen lisaajal.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga32 allikatKontrollitud 31.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada