Kuidas alustati

Tõnu Kilgase lapsepõlve mängumaa oli Vanemuine. Tema vanemad Ellen Kaarma ja Lembit Mägedi olid näitlejad ning poiss tundis teatrit juba enne omaenda lavateed. Laste nääripuul laulis ta Väitsa-Mäckie laule ja parodeeris Einari Koppelit. Noore lauljana jõudis ta ka rokkmuusikasse: aastatel 1970–1974 oli Kilgas ansambli Fix solist.

1977. aastal lõpetas ta Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli laulu ja koorijuhtimise erialal. Kilgas tahtis edasi õppida Panso teatrikoolis, kuid suunati Vanemuisesse, kus ta töötas aastatel 1976–1984. Seal kasvas temast operetikoomik; laulmine ja näitlemine käisid tema töös kõrvuti.

Tuntuks saamine

1984. aastal läks Kilgas Estoniasse. Eri Klas ja Arne Mikk olid Tartu lauljast kuulnud ning ta tuli „Savoy balli“ Jüri Krjukovi dublandiks. Krjukov oli lavastuses mänginud juba viis aastat ja andis lõpuks osa talle üle. Kilgase Estonia-aeg kestis 2001. aastani.

Operetis ei tahtnud Kilgas sama osa sada korda muutumatult korrata. Ta otsis päevakajalisi lisandusi ja jälgis orkestri reaktsiooni: sealt tuli esimene märk, kas nali tabas. Ta ütles: „Värskendav improvisatsioon hoiab vahel tervet stseeni püsti.“ Samal ajal nõudis ta laval korda ning pahandas laulmise markeerimise ja etendust segava lavataguse lärmi üle.

Muusika ja tuntumad lood

Tema bariton kõlas operettides, ooperites ja kontserdilaval, aga ka raadios ning televisioonis. Kilgas oli kauaaegne Viru Varietee solist. Teatritöö kõrval jõudis ta filmidesse, nende seas „Need vanad armastuskirjad“. Alates 1993. aastast mängis ta sarjas „Õnne 13“ Harri Ahvenat; see oli hoopis teine koht, kus tema nägu publikule tuttavaks sai.

Estonia järel töötas ta Vanalinnastuudios ning jätkas laulmist ja näitlemist vabakutselisena. Oma esimese rolli Vanalinnastuudios mängis ta koos Gunnar Kilgase, Arne Üksküla ja Ines Aruga. Draamarolle mängis ta ka Vana Baskini teatris. 2014. aasta juubeli ajal oli ta „Silvas“ mänginud juba nelja rolli. Estonia kuulutas tema 60. sünnipäeva tähistamiseks välja piduliku etenduse, kus talle oli kavandatud vana koomiku osa.

Mis sai edasi

Kilgas suri 25. mail 2021 pärast rasket haigust. Perekond palus tema Kaarli kirikusse kavandatud ärasaatmise puhul pärgade ja lillede asemel teha nimelise annetuse kiriku oreli heaks. Pärast tema surma ilmunud elulooraamatu „Peaasi, et oleks kirge!“ audioversioonis taastati tema hääl tsitaatide esitamiseks tehisaru abil.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 05.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada