Tones And I
Ligi aasta esitas Toni Watson tänaval lugu, mis hiljem tema elu muutis, kuid avaldada ta seda ei kavatsenud. Tänavamuusikust, kes tahtis vaid sõpru tantsima panevat viisi, sai Tones And I, üks Austraalia popmuusika ootamatumaid üleilmseid läbilööjaid.
Viimati eetris · Dance Monkey (Radio Edit)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Dance Monkey (Radio Edit)4 korda eetrisviimati
- 2Gone Gone GoneDavid Guetta, Teddy Swims, Tones And I1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kui Byron Bays elekter ära läks, jätkas Watson ainsa tänavamuusikuna mängimist: inimesed valgustasid telefonidega tema klahvpille ja tänav laulis kaasa loole „Hey Ya!“.
- Enne kui muusika võimust võttis, täitis tema päevi korvpall: ta on meenutanud, et mängis viies meeskonnas ja juhendas kahte.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Toni Watson kasvas üles Melbourne'ist lõunas Morningtoni poolsaarel ning tema tähelepanu jagunes muusika ja korvpalli vahel. Pärast surfipoes töötamist pani ta raha kokku, sõitis Byron Baysse ja elas tänavamuusikuna matkaautos. Tema varustus polnud tavapärane kitarr ja avatud pillikohver: süntesaatorite ja luupipedaalidega lõi ta särava rütmilise kõla, millest sai hiljem tema tunnus. Tänaval õppis ta ka hajevil kuulajate tähelepanu kiiresti püüdma ja hoidma.
Tuntuks saamine
Muusikaõigusele spetsialiseerunud jurist Jackson Walkden-Brown kuulis teda tänaval mängimas ning pakkus talle võimalust kasutada stuudiot ja tuge muusikatööstuses. Watsoni esimene singel „Johnny Run Away“ leidis kuulajaid, kuid järgmine lugu viis tema karjääri hoopis uuele tasemele. Watson oli esitanud lugu „Dance Monkey“ tänaval juba peaaegu aasta ega kavatsenud seda avaldada. Lauluga muutis ta tänavamuusiku töö karmimad küljed — karjumise, kinnihaaramise ja nõudmised kohe meelt lahutada — lennukaks popmuusikaks. Seda aega meenutades ütles ta Grammy.com-ile: „Tahtsin lihtsalt tänaval mängida.“
Muusika ja tuntumad lood
Sellest vastuolust sai Tones And I loomingu keskpunkt: jõulised klahvpillikäigud ja väga isikupärane hääl kandsid lugusid survest, haigetsaamisest ja üksildusest. Ta tahtis omaloomingut, mis paneks hosteli rahva reageerima sama vahetult kui tema kaver loost „Forever Young“, ning kirjutas loo sõpradele juba enne, kui hakkas mõtlema selle salvestamisele. 2021. aasta debüütalbumil „Welcome to the Madhouse“ avardas ta oma muusika piire. Albumi laulud pärinesid tema elu eri etappidest — saabumisest Byron Baysse, tänaval esinemisest, esimesest maailmaturneest ja sõbra surmast —, seepärast liigub album teadlikult rõõmu ja leina vahel ega püsi ühes meeleolus.
Edu ja tunnustus
2019. aasta novembriks oli „Dance Monkey“ püsinud seitse nädalat Ühendkuningriigi edetabeli tipus ning püstitanud Austraalias esikohal püsimise rekordi. Sama aasta ARIA auhinnagalal võitis Watson neli auhinda: parim naisartist, parim popväljaanne, läbimurdeartist ja parim sõltumatu väljaanne. Esimeses tänukõnes tänas silmanähtavalt närvis uustulnuk Austraaliat selle eest, et talle oli öeldud: ta sobib sellisena, nagu ta on.
Mis sai edasi
Pärast 2019. aasta läbimurret läks Watson edasi uute plaatidega. Tema teine album „Beautifully Ordinary“ ilmus 2024. aastal ning oli isiklikum ja mõtlikum. 2025. aastal tegi ta ka suurejoonelise tantsu- ja soulipopikoostöö, milles tema eksimatu hääl kõlas koos kahe väga erinevast muusikamaailmast pärit artistiga. Selleks ajaks olid tema koostööpartnerite seas nii DJ David Guetta kui ka soulilaulja Teddy Swims.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga26 allikatKontrollitud 11.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
