Tom Jones õppis publiku väärtust tundma ajal, mil ta vaevu oma toast välja sai. 1952. aastal, kaheteistkümneaastasena, sundis tuberkuloos ta kaheks aastaks voodisse ning esimesel aastal keelas arst tal laulda. Üüritud raadiost jõudsid Pontypriddi majja Ameerika bluus ja gospel; hiljem meelitasid ukulele ja avatud aken naabrid maja ette kuulama. Pärast paranemist katkestas ta kooli, abiellus noorelt ning töötas kindatehases, paberivabrikus ja ehitusel, jättes õhtud klubides laulmiseks.

Klubilavadelt jõudis ta mänedžer Gordon Millsi ja Decca Recordsini. Ajastus tundus kehv: Briti popmuusikat vallutasid noortebändid, Jones aga tuli jõulise baritoni ja täiskasvanud mehe lavalise olekuga. Hiljem meenutas ta, et talle öeldi, nagu oleks sedalaadi mehelikkus koos Elvis Presleyga moest läinud, kuid tema ei uskunud seda. Loo „It's Not Unusual“ edu kinnitas, et tal oli õigus, ja avas rahvusvahelise karjääri. Heliplaatidele lisandus peagi Atlandi-ülene telesari „This Is Tom Jones“, mis jooksis aastatel 1969–71.

Jones ei jäänud ühegi ajastu kostüümi kinni. 1980. aastatel laulis ta kantrilaule, 1988. aastal astus aga Art of Noise'i versioonis loost „Kiss“ otse elektroonilise popi keskele. Duettidel põhinev „Reload“ ilmus 1999. aastal ja sellest sai tema karjääri seni enim müüdud album. Need muutused toimisid, sest ta pidas end pigem laulude esitajaks kui ühe žanri valvuriks.

2010. aastal tõmbas ta seaded napiks. Albumi „Praise & Blame“ salvestas ta koos produtsent Ethan Johnsiga otseesitustena; selles kõlasid gospel, bluus ja rock'n'roll, mida Jones oli kuulnud juba Walesis. Tema sõnul oli hääl muutunud madalamaks ja rikkalikumaks ning napid seaded lasksid muutunud häälel muusikat kanda. Samas vaimus valmisid ka albumid „Spirit in the Room“, „Long Lost Suitcase“ ja „Surrounded by Time“.

2016. aastal suri tema abikaasa Linda pärast 59 abieluaastat. Jonesi meenutuse järgi oli Linda viimane juhis, et ta peab lavale minema ja laulma. Seda ta tegigi. „Surrounded by Time“ jõudis 2021. aastal UK Official Albums Chartis 1. kohale. 2026. aasta suvel oli Jones kaheksakümne kuue aastasena endiselt tuuril: A Coruñas alustas ta kontserti taburetil istudes, saateks üksnes klaver, ning laulis lugu „I'm Growing Old“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 26.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada