Todd Terry
Todd Terry leidis Chicago house'ile New Yorgi vastuse: ta lisas biitidesse hiphopi breigid, jõulisemad trummid ja DJ-seti rahutu loogika. See kõla aitas house'il 1980. aastate lõpul jõuda New Yorgist Suurbritannia acid house'i lainele.
Viimati eetris · Something Going On
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Keep On Jumpin'Todd Terry & Martha Wash & Jocelyn Brown2 korda eetrisviimati
- 2Something Going On1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Todd Terry kasutas 1987. aasta singlitel nime Masters at Work ja Mike Delgado tegi loost „Alright Alright“ töötluse. Hiljem võttis Kenny Dope selle nime, mis oli varem kuulunud tema kollektiivile, tagasi ja kasutas seda duos Louie Vegaga.
- Kui Terrylt küsiti tema kuulsa trummirütmi kohta, viskas ta nalja, et võttis selle Chicago produtsentidelt ja teised produtsendid võtsid selle omakorda temalt.
- Terry rääkis Ibiza Spotlightile, et oli 39. ja 49. eluaasta vahel kümme aastat kaine ning teeskles samal ajal peol kaasa löömist.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
1980. aastatel mängis Todd Terry New Yorgi pidudel DJ-na ning liikus itaalo-diskost ja hiphopist house'i poole, kui uus stiil hakkas esile kerkima. Hiphop ei kadunud tema töövõtetest. 2024. aastal sõnastas ta selle lihtsalt: „Hiphopikultuur jääb alati minu põhielemendiks.“ Üks tema varasemaid house'i-plaate oli 1987. aastal Masters at Worki nime all ilmunud kaheteisttolline singel „Alright Alright“.
Tuntuks saamine
1988. aastaks oli plaadipoodide riiulitel juba palju tema eri varjunimede all ilmunud plaate. Royal House'i nime all jõudis „Can You Party“ Suurbritannias 14. kohale. Louie Vega kirjeldas hiljem Terry otsustavat sulamit: Chicago house'i sämplid, hiphopi breikbiidid ja electro, mis koos andsid võimsama ning jõulisema kõla. Need plaadid said osaks Suurbritannia acid house'i tõusuaja heliribast, kuigi Terry ise jäi truuks New Yorgi klubikultuurile.
Muusika ja tuntumad lood
Terry ehitas lood üles tantsupõrandast lähtudes. Ta ütles Vice'ile: „Ma ei tee plaate produtsendi, vaid tantsupõrandal olija pilguga.“ Lintmagnetofoniga töötades muutis ta iga 16 või 32 takti järel bassikäiku, vokaalisämplit või klahvpillipartiid, kuid gruuv jäi puutumata. Tulemust nimetas ta hiiglaslikuks remiksiks.
Üks tema varaseid pöördepunkte oli „Bango (To the Batmobile)“: seda mängisid Larry Levan ja Little Louie Vega ning Arthur Russell, kelle loomingut Terry selles loos sämplis, nõustus 50/50 jaotusega. See oli esimene sämpl, mille kasutamiseks Terry sai loa. Terry ja Russell kavandasid veel üht stuudioversiooni, kuid enne selle valmimist jäi Russell liiga haigeks.
Edu ja tunnustus
1990. aastatel jõudis Terry klubides lihvitud oskusega laiema publiku ette. Everything but the Girl ja osa plaadifirma töötajaid olid esialgu vastu Terry remiksile loost „Missing“, kuid Terry ja tema meeskond võitlesid selle ilmumise eest. Seejärel jõudis ta koos lauljate Martha Washi ja Jocelyn Browniga kahe singliga Suurbritannia esikümnesse: 1996. aastal „Keep On Jumpin'“ ja 1997. aastal „Something Going On“.
Mis sai edasi
Terry pole oma minevikku arhiivi sulgenud, vaid hoiab seda elavana. Ta käivitas Freeze Recordsi 2013. aastal uuesti. 2024. aastal kirjeldas ta Freeze'i kui oma ajaloo ja klassikalise kõla kodu, InHouse aga jäi katsetuste paigaks. 2025. aastal, pärast peaaegu nelja aastakümmet tantsumuusikas, avas ta Ibizal Edenis oma Freeze Projecti residentuuri. Ta kutsus kokku DJ-sid klubimuusika eri nurkadest ning seadis õhtuks ühe reegli: mängitakse house'i.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
