Kuidas alustati

Enne Tocot oli Tomaz di Cunto, São Paulost pärit mees, kes kasvas Riviera Paulista linnaosas veehoidla lähedal. Ta hakkas poisina kitarri mängima ning õppis kommunikatsiooni, kui läks Fernando Faro assistendina tööle saatesse Ensaio. Kulisside taga puutus ta kokku Brasiilia suurte muusikutega. 2000. aastal lahkus ta Brasiiliast aastasele seljakotireisile, kuid tutvused hoidsid ta Itaalias. Itaalia keelt oskamata juhtis ta Levantos iga päev tunniajast Brasiilia muusika raadiosaadet. Ta meenutas, et temast sai selles väikelinnas omamoodi kohalik nähtus ning nii jõudis ta raadiotöö ja hiljem muusika produtseerimiseni.

Tuntuks saamine

Itaalias tegi ta koostööd produtsent Stefano Tironega, keda tuntakse nime S-Tone Inc. all; Brasiilia muusika tutvustajast kasvas nõnda professionaalne laulukirjutaja ja esitaja. Koostööst sündis 2004. aastal esimene album „Instalação do Samba“ ja pikk side Milano plaadifirmaga Schema Records. Teine album „Outro Lugar“ ilmus 2007. aastal. Suurem osa sellest salvestati Rio de Janeiros bossa nova teerajaja Roberto Menescali stuudios, kus Menescal mängis kitarri kõigil lugudel. Toco kirjutas albumi kaheteistkümnest loost kümme.

Muusika ja tuntumad lood

Toco muusika sünnib bossa novast, sambast ja džässist, kuid ei püüa 1960. aastaid muuseumieksponaadina taasluua. Albumil „Outro Lugar“ kõlavad Rio de Janeiros ja Milanos salvestatud akustilised instrumendid, puhkpillid ja keelpillid koos vaoshoitud elektroonika ning nüüdisaegsete rütmidega. Siit tuleb ka tema eripära: ta kirjutab Brasiilia laule kaugelt kodumaale vaadates ning elab São Paulo, Firenze ja Milano vahet.

See vahemaa kujundab ka tema kirjutamisviisi. Toco sõnul on meloodia esikohal ja sõnu kasutab ta vähe, et muusikaline kujutluspilt püsiks. Pärast 2014. aasta albumit „Memoria“ ei avaldanud ta kümme aastat sooloalbumit, ehkki jätkas koostööd teiste artistidega. Paus ei tähendanud loobumist: ta selgitas seda austusega Brasiilia suurte heliloojate vastu, kellega tutvus Ensaio ajal.

Mis sai edasi

2024. aastal naasis ta oma neljanda albumiga „Riviera“. Pealkiri seob São Paulo linnaosa, kus möödus tema lapsepõlv, Liguuria Rivieraga, kus ta Itaalias elas; need kaks kallast võtavad kokku tema kujunemisloo. Ta selgitas, et Brasiiliat väljastpoolt vaadata on teistsugune kogemus ja võib-olla võimendab see kujutluspilte. 19. aprillil ilmunud albumil on viisteist lugu; Toco osales neist neljateistkümne kirjutamises, ainsaks erandiks jäi José Kleberi „Canção dos Pescadores“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 03.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada