Kuidas alustati

Kalluste alustas džässiga tudengipõlves, astudes 1982. aastal üles festivalil Tudengijazz. Hiljem moodustas ta omanimelise Jump Bandi ning töötas paljude lauljate ja eriilmeliste koosseisudega. Akordion ei olnud džässis harjumuspärane pill: Kalluste on meenutanud, kuidas kuulaja seostas seda sageli sünnipäevapeo või prantsuse šansooniga, enne kui tema enda muusika üldse kõlada sai.

1997. aastal Pariisis esinedes paluti temal ja saksofonist Villu Veskil mängida midagi eestimaist. Selgus, et päris oma Eesti lugusid oli neil vähe. Mõni kuu hiljem viis kontserdireis nad Fääri saartele. Sealne loodus avaldas neile nii sügavat muljet, et koju naastes mindi raadiostuudiosse plaati salvestama. Sellest kasvas „Põhjala saarte häälte“ maailm, kus Eesti ja Põhjamaade meeleolud kohtusid improvisatsiooniga. Esimesele albumile kirjutas 1998. aastal saatesõna president Lennart Meri.

Muusika ja tuntumad lood

Tango jõudis sellesse koostöösse lisapalade kaudu. Rahulike ja filmilike Põhjala kavade lõpus esitasid nad publiku ergutamiseks energilisi tangosid. Eesti Kontserdist tuli seejärel mõte teha suurem tangokava. Buenos Aireses uuritud muusika andis ainest nende loomingule. Nendega liitus trummar Daniel Pipi Piazzolla, Astor Piazzolla lapselaps. Kalluste rõhutas 2019. aasta Jazzkaare intervjuus: „See on jazz tango elementidega“. Koostööst sündisid album „Mi Tango en Buenos Aires“ ja kontsertreisid Euroopas.

2019. aasta albumile „Midnight Sun“ kogus Kalluste aastaid salvestamist oodanud palu. Nimetsükkel koosneb neljast eri meeleoluga osast; autor ise ei pidanud plaati järsuks pöördeks ega uue suuna avastamiseks. Seekord kutsus ta enda kõrvale noorema põlvkonna muusikud Joel ja Heikko Remmeli, trompetist Allan Järve ning oma poja, trummar Kaspar Kalluste. Kalluste nimetas koosmängu nende muusikutega lausa lustiks.

Koht eesti muusikas

Õpetamine on kuulunud Kalluste vabakutselise muusiku ellu ligemale kolm aastakümmet, muu hulgas Otsa koolis ja muusikaakadeemias. Umbes 2020. aastal pakkus ta ennast pensionile läinud õpetaja asemele Tabasalu Muusika- ja Kunstikooli. 2025. aasta intervjuus nimetas ta seda juba oma põhitöökohaks, rõhutades väikest kollektiivi ja paindlikku suhtumist. Algajatega töötades tuleb tal tunda lapse isiksust ja meeleolu, õpilastele muusikat kirjutades aga arvestada täpselt nende oskustega. Erilist rõõmu teeb talle hetk, mil laps hakkab omal tahtel musitseerima: mängib näiteks õele-vennale sünnipäevalaulu või leiab kuulmise järgi mõne pala.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga23 allikatKontrollitud 12.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada