Kantrimuusika keskel kasvamine ei tekitanud Thomas Rhettis soovi ise sellesse maailma astuda. Tema isa, kantrilaulja ja laulukirjutaja Rhett Akins, võttis poja tuurile kaasa, kuid Rhett nägi ka, kui koormav on tuurielu perele. Lipscombi ülikoolis õppides vahetas ta eriala ning mängis tudengikorporatsioonide pidudel kavereid. Üks esinemine Nashville'is muutis tema elu: muusikakirjastaja Ben Vaughn pakkus talle 2010. aastal lepingut, kuigi Rhett polnud veel tõsiselt kirjutama hakanud. Esimest korda kirjutas ta loo koos oma isa ja Bobby Pinsoniga. Hiljem meenutas ta, kuidas ütles Akinsile, et loodab mitte kedagi alt vedada, sest tal pole aimugi, mida ta teeb.

Muusikaäri õppis ta esmalt tundma laulukirjutajana. Jason Aldean salvestas loo „I Ain’t Ready to Quit“, mille kaasautor oli Rhett; seejärel tulid laulud Lee Brice'ile ja Florida Georgia Line'ile. Salvestusleping tuli 2011. aastal, kuid tema kaks esimest singlit ei toonud veel läbimurret. Rhett on hiljem tunnistanud, et kaalus, kas jäädagi üksnes laulukirjutajaks. Kolmas singel „It Goes Like This“ muutis olukorra ning jõudis 2013. aastal kantriraadio edetabeli tippu.

Ühe retsepti kordamise asemel sai Rhetti käekirjaks stiilidega riskimine. R&B-varjundiga „Crash and Burn“ erines tema debüüdist sedavõrd, et ta pelgas lugu välja anda. Selle edu andis talle vabad käed ja ta kujundas kantripopiliku käekirja, mis ühendas kantrile omase jutustamise, popiproduktsiooni ning hiphopi ja R&B, mida ta oli armastanud lapsepõlvest saadik. Tema abikaasast Laurenist kirjutatud „Die a Happy Man“ viis autobiograafilise lähenemise kantriraadio piiridest kaugemale ning jõudis 21. kohale žanriüleses Billboard Hot 100 edetabelis. Hilisemas loomingus tõusid keskseteks teemadeks abielu, lapsevanemaks olemine ja pereelu tavalised muutused.

Pärast muusikalise haarde avardamist pööras ta pilgu iseendale. Albumi „Center Point Road“ ja kahe välja müüdud areenituuri järel sundis pandeemiaaegne paus Rhetti loobuma harjumusest mõõta ennast üksnes tuuritava muusikuna. Rhett ütles, et pidi välja selgitama, kes ta ilma kitarrita on. Tulemus ei olnud popikatsetustest loobumine: „Country Again: Side A“ kaldus 2021. aastal sirgjoonelisema kantri poole, „Where We Started“ aga ühendas teadlikult selle tagasipöörde tema kalduvusega žanre segada. 2024. aastal ilmunud seitsmendal stuudioalbumil „About a Woman“ seadis ta loometöö keskmesse taas Laureni ning eelistas seekord mängulisi ja hoogsaid armastuslaule. Tema loomingut ei seo niivõrd üks kindel kõla kui laulukirjutaja järjekindel katse mõõta, kui palju päriselu ühte kantrilaulu ära mahub.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 20.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada