Thea Paluoja
Vaiko Epliku peres kutsuti lauluõpetaja Theat teiseks emaks. Alles ligi kolmkümmend aastat hiljem selgus telesaates, et nad on päriselt sugulased — Thea ja Vaiko ema on omavahel neljanda põlve nõod.
Viimati eetris · Nad Ei Tea (feat Proov 583)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Nad Ei Tea (feat Proov 583)2 korda eetrisviimati
- 2Sinu Juures (feat Proov 583)2 korda eetrisviimati
- 3Jõulutunne90 päevaga eetris ei olnud
- 4Jõulutähe AllThea Paluoja & Vello Toomemets90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Istanbuli koorikonkursil jäi tal helihark maha. Tema õpilased tõid sealt sellegipoolest esimese ja teise koha ning grand prix'.
- Kultuurikeskuse juhi sõnul ei loe Thea õpilaste tulemuste nimel nädalapäevi ega hilisõhtuseid tunde — vahel tahaks teda lausa pidurdada.
- Jõululaulu „Jõulutähe all“ laulis ta duetis Vello Toomemetsaga.
Esitaja lugu
Thea Paluoja lõpetas 1980. aastal Rapla keskkooli ja läks Tallinnasse 19. tehnikakooli juuksuriks õppima. Juuksuriõpingute kõrvalt hakkas ta 1981. aastal juhatama vokaalkoosseise — ansamblijuhi tööd alustas ta neli aastat enne seda, kui teda lauljana märgati. Pärast kooli töötas ta Rapla EPT klubis ringijuhina. Klassikalist laulu õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiiu Levaldi juures, pedagoogikat Eesti Muusikaakadeemias ja dirigeerimist professor Ants Üleoja käe all.
Lauljana märgati teda 1985. aastal Eesti Televisiooni noorte lauljate saates „Kaks takti ette“, kus ta arvati Eesti parimate noorte lauljate hulka. Sama aasta augustist laulis ta ansambli Proov 583 solistina. Bänd oli sündinud 1984. aasta detsembris ja sai nime oma prooviruumide järgi — need anti bändile Juveelitehases. Nende kõla jäi europopi ja disko piirile ning seda on võrreldud Europe'i ja Katrina & The Wavesiga. Oma plaadini Proov 583 ei jõudnudki: helikandjat, millel oleks ainult nende muusika, ei ole teada. Ansambel lagunes 1987. aasta alguses. Laulud jäid siiski ringlema — „Sinu juures“ jõudis Melodija kogumikplaadile „Eesti pop VII“.
Lavalt kadus ta ruttu, muusikast mitte. 1990. aastal hakkas ta Raplas juhendama soliste ja ansambleid ning kahe aastaga kasvas sellest tööst laulustuudio, mis 1994. aastast tegutseb kultuurikeskuse juures. Stuudio enda ajaloo järgi on sealt läbi käinud kaugelt üle tuhande noore laulja. 2024. aasta seisuga on Rapla laulustuudios neli koori, mitu vokaalansamblit ja umbes 30 solisti. Poistekoori on ta juhatanud 1998. aastast, Raplamaa noorte meeskoori 2000. ja segakoori Rello 2004. aastast. Dirigendina on tal kõrgeim ehk V kategooria ning meistrikursustel on ta end täiendanud seitsmes Euroopa riigis. Kõige rohkem armastab ta vokaalansamblimuusikat ja seab oma kollektiividele konkursilaulud ise.
Tema lauluõpilaste hulka kuuluvad Vaiko Eplik, Priit Võigemast, Märt Avandi, Pärt Uusberg ja Mikk Jürjens. Tunnustust on tulnud nii muusikaringkonnast kui ka kodukandist: Raplamaa aasta naine 2003, Eesti Kooriühingu aasta dirigent-muusikaõpetaja 2006, Kultuurkapitali „Raplamaa kultuuripärl“ 2008 ja 2013. aastal Valgetähe V klassi teenetemärk. Raadios kõlab tema enda hääl, aga suurem osa tema tööst kostab teiste häältes.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 09.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
