Kuidas alustati

The Tempico's loodi 1963. aastal Zunderti ja Rijsbergeni ümbruses. Algkoosseis ühendas kitarrid ja basskitarri akordioni või oreli, saksofoni ning trummidega. Ansambel sai piirkonna tantsusaalides tuntud nimeks. Koosseis muutus juba esimestel aastatel: aastatel 1964–1967 moodustasid teise põhikoosseisu kitarrist Jac Roks, klahvpillimängija André van Meer, saksofonist Johan Bruijns ja trummar Janus van de Broek.

Tuntuks saamine

1967. aastal läks ansambel laiali. Bruijns jätkas koos akordionist Kees Talboomi ja trummar Mart Talboomiga meelelahutustriona. Kaks aastat hiljem tehti neile ettepanek salvestada Tony Dirne stuudios Bredas mõned hollandikeelsed singlid. Nii lisandus ansambli kohalikule lavaajaloole ka käegakatsutav peatükk heliplaatidel.

Muusika ja tuntumad lood

See peatükk oli lühike, kuid äratuntav. 1969. aastal ilmusid „Olé Tempico“ koos looga „Adalita“ ning „Kom Es Even“ koos looga „Als Ik Naar Je Kijk“. Eriti „Olé“ jäi ansambliga seotuks: kümme aastat hiljem salvestas The Tempico's menuloo uuesti, nüüd looga „Welkom Wals“ plaadi teisel poolel ning Belgia plaadifirmale A. Decap-Sound.

Mis sai edasi

Koosseisude lugu jätkus ka kaheksakümnendatel. Bruijns jäi neid ühendavaks saksofonistiks; Liva Nelen liitus ansambliga kitarristi ja lauljana, Els Bruijns mängis kitarri ning Gerry Maas trumme. 1986. aastal ilmus plaadifirma Radio Records alt ka singel „Ik heb zo’n dorst / Loco Square Dance“. Nii püsis nimi seotud piirkondliku meelelahutusansambliga ka kaua pärast algkoosseisu lagunemist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada