Kuidas alustati

Ansambel The Surfaris sündis Glendoras 1962. aastal kitarristide Bob Berryhilli ja Jim Fulleri, basskitarrist Pat Connolly ning trummar Ron Wilsoni ühisest algatusest. Berryhill, Fuller ja Connolly olid 15-aastased, Wilson aga 17. Nad olid keskkooliõpilastest pillimehed, mitte väljakujunenud kutseline ansambel. Nooruse hoog saigi osaks bändi identiteedist: kiired otsused, jõuline rütm ja muusika, mis pani saalitäie rahvast liikuma enne, kui kellelgi oli aega selle energiat siledaks lihvida.

Tuntuks saamine

1962. aasta detsembris läksid nad Paul Buffi Pal Recording Studiosse salvestama lugu „Surfer Joe“. Singli teise poole jaoks oli veel lugu vaja, nii et nad panid „Wipe Out“ stuudios kokku ja salvestasid selle kohe; alguse naeru tegi mänedžer Dale Smallin. Saksofonist Jim Pash meenutas hiljem nende toonast tagasihoidlikku sihti: „Tahtsime lihtsalt lasta mõned plaadid pressida ja müüa neid koolis dollari eest tükk.“ Mõne kuuga jõudis oletatav B-pool Billboardi edetabelis teisele kohale.

Muusika ja tuntumad lood

Menuloos koondus ansambli kõla mõneks eksimatult äratuntavaks elemendiks: napid elektrikitarrifiguurid, järeleandmatu pulss ja Wilsoni pikk trummisoolo. Pashi sõnul lähtus pala Preston Eppsi loost „Bongo Rock“, trummipartii aga kasvas välja marsirütmist, mida Wilson tundis Charter Oak High Schoolist. „Point Panic“ näitas, et ansambel suutis ühise hoo ümber ehitada veel ühe instrumentaalpala, hilisemad lauluga salvestised ilmusid juba siis, kui esimene surfimuusika laine taandus.

Edu ja tunnustus

Teekond Lõuna-California noortekeskustest ja tantsusaalidest rahvusvahelisele ringreisile võttis umbes kuus kuud. The Surfaris esines kõikjal Ameerika Ühendriikides ning tuuritas Hawaiil, Jaapanis, Austraalias ja Uus-Meremaal, jagades lava muu hulgas The Beach Boysi, Roy Orbisoni ja Dick Dale'iga. „Wipe Out“ osutus ka ebatavaliselt püsivaks: 1966. aastal naasis lugu Ameerika edetabelisse ja tõusis 16. kohale.

Mis sai edasi

Algkoosseis muutus 1965. aastal ja ansambel läks 1966. aastal laiali, kuid hiljem kasutasid nime eri koosseisud: Jim Fuller ja Jim Pash juhtisid üht The Surfarise koosseisu, Berryhill aga pani umbes 2000. aastal kokku pereansambli koos oma naise Gene'i ning poegade Deveni ja Joeliga. 2017. aastaks olid Wilson, Fuller ja saksofonist Jim Pash surnud ning Berryhill jäi ainukeseks algkoosseisu liikmeks, kes seda muusikat endiselt laval edasi kandis. 2020. aastal kandis Recording Academy 1963. aastal plaadifirma Dot singlina ilmunud loo „Wipe Out“ Grammy Hall of Fame'i; 2022. aastal mängis Berryhilli pere seda endiselt koos loo kuuekümnenda aastapäeva kontserdisarjas.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 30.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada